Rootslased saadetakse NATO-ga liitumisel „surma”, hoiatas Venemaa suursaadik Stockholmis Põhjala riigi vastu suunatud rünnakute tiraadis.

Viktor Tatarintsev väitis Venemaa saatkonna veebilehel avaldatud avalduses, et rahvusvahelise sõjalise liiduga liitumisel ootavad Rootsit ja Põhjamaade naaberriiki Soomet „vastumeetmed”, sealhulgas „sõjalised”, vahendab Daily Mail.

Rootsi on sellest ajast peale teatanud, et on kutsunud välja Venemaa suursaadiku, et selgitada tema sõnu, milles ta ütles, et Rootsist ja Soomest saavad pärast NATO-ga liitumist mõlemad „õiguspärased sihtmärgid”.

Mõlemad Põhjamaad taotlesid NATO liikmelisust vahetult pärast Venemaa sissetungi eelmisel aastal Ukrainasse. Mõlemad valitsused loodavad protsessi lõpule viia sel aastal.

Ohtu Rootsi ja Soome vastu peetakse Venemaa viimaseks katseks Läänele jõudu näidata pärast seda, kui teatati, et Kreml korraldab suure tuumaraketiõppuse.

Rootsi välisminister Tobias Billstrom teatas täna: „Välisministeerium kutsub välja Venemaa suursaadiku, et teha selge avaldus selle räige mõjutuskatse vastu.”

„Rootsi julgeolekupoliitikat määrab Rootsi – mitte keegi teine,” lisas ta.

Nii Rootsi kui ka Soome on NATO-ga tihedalt seotud olnud aastakümneid, kuid riikide avalik arvamus oli enne Venemaa sissetungi alliansiga ametliku liitumise vastu.

Mõned küsitlused näitasid aga, et Ukraina sõja ajal pooldas NATO-ga liitumist 80 protsenti elanikest Soomes ja üle kahe kolmandiku elanikest Rootsis.

Alates oma kavatsuste väljendamisest on Moskva korduvalt ähvardanud Rootsit ja Soomet, millel on Venemaaga 1340 km ühist piiri.

Kõik 30 NATO liikmesriiki peavad riigi liitumistaotluse ratifitseerima. Soome ootab praegu, et Türgi oma liikmesuse ratifitseeriks.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan lubas seda teha pärast Soome presidendi Sauli Niinisto visiiti sel kuul.

Kuid eile teatati, et Ungari lükkab praegu tagasi Rootsi vastuvõtmise NATO liikmeks Stockholmi kriitika tõttu peaminister Viktor Orbani poliitika suhtes.

Ungari valitsuse pressiesindaja kirjeldas kolmapäeval küsimust üksikasjalikult ja ütles, et lõhe ületamine nõuab mõlema poole pingutusi.

Pärast kuudepikkust venitamist Orbani valitseva partei Fideszi poolt kiitis Ungari parlament esmaspäeval heaks seaduseelnõu, mis lubab Soomel liituda NATO-ga, kuid Rootsi eelnõu on endiselt heaks kiitmata.

„Rootsi puhul on palju kaebusi, mis tuleb lahendada enne riigi vastuvõtmise ratifitseerimist,” ütles Ungari valitsuse pressiesindaja Zoltan Kovacs oma ajaveebis.

Rootsi esindajad „on korduvalt Ungarit diplomaatiliste vahenditega löönud, kasutades oma poliitilist mõjuvõimu Ungari huvide kahjustamiseks”, ütles ta, viidates Rootsi kriitikale seoses õigusriigi põhimõtete nõrgendamisega Orbani valitsuse poolt viimase 13 aasta jooksul. Orban eitab neid süüdistusi.

Ta ütles, et Stockholm on aastaid Budapesti suhtes vaenulik olnud.

„Ankara hädade ja kaebuste lisamine segule ei jäta palju manööverdamisruumi, vähemalt mitte enne, kui rootslased hakkavad oma käitumist muutma ja lasevad neil püsivatel haavadel paraneda,” ütles Kovacs.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles eelmisel nädalal, et ka Türgi parlament hakkab ratifitseerima Soome ühinemist.

Viimane oht Rootsi ja Soome vastu tuli pärast seda, kui teatati, et Vladimir Putin korraldab suure tuumaraketiõppuse, milles osaleb 3000 sõdurit.

Sõjamänge koos viimaste kommentaaridega nähakse kui jultunud katset näidata jõudu Läänele.

Vladimir Putini väed viivad kolmes Venemaa piirkonnas läbi katsetusi mandritevahelise ballistiliste rakettide süsteemiga Yars.