Uusd areng: Vene väed on aktiviseerunud Suursaarel, mis on kohe Soome kõrval

Venemaa on Soome lahe idaosas asuvas Suursaarel aktiivselt tegutsenud alates 2014. aastast ehk alates sissetungist Krimmi.

Satelliidipiltidelt on näha, et Suursaarele on rajatud radarijaam. Vene meedia andmetel ehitas Venemaa paar aastat tagasi saarele ka uue sõjaväe kopteriväljaku.

Pärast Krimmi annekteerimist on piirkonnas toimunud rohkem langevarjurite ja eriüksuslaste õppusi.

Soome suurim konteinersadam Kotkas asub Suursaarest vaid umbes 40 kilomeetri kaugusel. Helsingi on lühikese lennusõidu kaugusel.

Yle uuringu järgi häiriti Suursaarelt lennuliiklust Soomes tõenäoliselt mullu märtsis. See selgub lennukitelt saadetud andmetest.

Soome võimud Suursaarega seotud küsimusi ei kommenteeri.

Saare tähtsust Soome julgeolekule hinnatakse Välispoliitika instituudi, Taani sõjalise analüütiku ja avalike andmebaaside abil.

Välispoliitika instituudi juhtiva analüütiku Charly Salonius-Pasternaki hinnangul peab Venemaa Suursaart tankimiskohaks ja helikopterite hädamaandumiskohaks. Sõjaliselt on asi ratsionaalne ja normaalne, sest saar kuulub Venemaale ja ta võib seal teha, mida tahab.

Salonius-Pasternak ei pea Venemaa suurenenud kohalolekut saarel ohuks Soome füüsilisele julgeolekule.

Just sellistes asjades nagu häirimine ja luure, tuleb kaitses arvestada geograafiaga. Iseenesest Suursaare asukoht meile ohtu ei kujuta, märgib Salonius-Pasternak.

Salonius-Pasternak näeb Venemaad valmistumas kõigeks. Ta rõhutab, et kui asjad ei edene ettevalmistusest kaugemale, on see okei.

See on sama asi, mis maa ostmine. Selle hind on olnud madal. Kui selgub, et te ei vaja seda, ei juhtu midagi. Mõnikord võivad ettevalmistused olla kasulikud, sest need ei maksa palju ja samal ajal saab harjutada või saata sõnumi teistele riikidele.

Eesti mereväe ülem Jüri Saska kirjeldab Suursaare olulisust sarnaselt Salonius-Pasternakiga. Saska sõnul on Suursaar „üks kivi meres”, mille tähtsus luurele on suurem kui saare sõjaline tähendus.

Saska võrdleb Suursaart Ukraina Ussisaarega.  See on hea koht omamiseks, kuid raske hoida ja hallata.

Välispoliitika instituudi analüütiku Charly Salonius-Pasternaki hinnangul oleks Soomel hea, kui mõelda seoses võimalike kriisiaegadega põhjalikumalt selle üle, kui oluline on Soome piiride lähedal asuv taristu.

Millises olukorras tuleks selline taristu hävitada? Mõttemaailm on võõras Soome poliitikutele ja väidan, et osaliselt ka kaitseväele, märgib Salonius-Pasternak.

Salonius-Pasternak lisab, et Venemaal on piirkonnad ja osakonnad või andurid, mida saab kasutada sadade kilomeetrite kaugusel. Tema arvates tuleks rahuajal mõelda, millistes olukordades oleks Soome valmis ohtu neutraliseerima.

Suursaar on nn eelpost, kuhu on rajatud erinevaid võimalusi Vene relvajõududele. Salonius-Pasternak ei ole aga teema kui terviku pärast mures.

Võib-olla pole Soome iseseisvuse ajal kunagi nii turvaline olnud, sest Venemaa fookuses on Ukraina. Enamik Soome piiri lähedal olnud vägedest on Ukrainas. Lisaks on osa vägedest Ukrainas hävitatud.

Samuti hindab analüütik, et Soome kaitsejõud on ehk rohkem valmis kui kunagi varem. Lisaks tehakse koostööd Rootsi, Norra ja USA-ga ning Soome on saanud selle toetamiseks poliitilised lubadused.

Üks näide Venemaa tegevusest Soome suunal on GPS-i segamine. Märtsikuu lennuandmete kohaselt olid lennukite GPS-i häired suunatud Suursaarelt Kotka suunas, näitas Yle uuring. See tähendab, et seadmed kaotavad oma positsioneerimissignaalid.

Soomes on lennuliikluse eest vastutav asutus Traficom. Seal öeldakse, et Venemaalt tulevaid häireid pole võimalik tuvastada. Põhjas on Norra võimud jõudnud jälile Venemaalt tulnud häiretele. Lisaks oli eelmisel aastal Venemaa GPS-i häireid uurinud rahvusvahelises uuringus üks mõõtmispunkt Sodankyläs. Seal tuvastati häired.

Keskkriminaalpolitsei (KRP) uuris GPS-i häireid eelmise aasta märtsis, kuid peatas uurimise, kuna häirete allikat ei leitud. KRP ütleb, et uurimine jätkub, kui asja kohta tuleb uut infot.

Eesti mereväe komandör Jüri Saska ütles Ylele, et ka Eestis on viimastel aastatel kogetud GPS-i häireid.

Salonius-Pasternak imestab, miks Soome võimud ei võta sõna ega ütle kõva häälega, et selline käitumine on lubamatu.

Kui vaadata seda GPS-i häirete kaarti, siis ei tundu häired olevat seotud Venemaa strateegiliste sihtmärkide kaitsmisega. Võimalik, et häired on seotud enda tegevuse varjamisega, kuid selline tegevus pole siiski aktsepteeritav. Sellega rikutakse teadlikult teise riigi õhuruumi.

Salonius-Pasternak tõlgendab häireid täpselt Soome suunatuna. Ma ei saa aru, kuidas seda saab tõlgendada muul viisil kui vaenulikult, lisab ta.

Yle soovis Vene relvajõududelt intervjuud, kuid tulutult.

Taani sõjanduse analüütik Jens Wenzel Kristoffersen on Venemaa tegevust jälginud aastakümneid.

Kristoffersen peab Suursaare asukohta strateegiliseks. Kui paigutate saarele näiteks S300 või S400 õhutõrjesüsteemi, võite soovi korral peatada kogu lennuliikluse Soome lahel, märgib ta.

Sõjanduse analüütik usub, et Soome luure tunneb Suursaare ja seal toimuva tegevuse vastu huvi. Ta juhib tähelepanu asjaolule, et eelmise aasta märtsis toimus GPS-i segamine otse Soome suunas.

Sihtkohaks on valitud Soome, mitte Eesti. Häired võisid olla suunatud Kotka poole Uti sõjaväeosa tõttu, hindab Kristoffersen.

Kommentaarid
(Külastatud 9,484 korda, 1 külastust täna)