Ukraina ammendamatu nõudlus suurtükimoona järele on mitu kuud ületanud lääne prognoose, mistõttu on alanud ülemaailmne jaht laskemoonale ja USA on sunnitud oma varusid välismaal ümber korraldama, et aidata Kiievil valmistuda vastupealetungiks hiljem kevadel.

Kuna mõned USA liitlased ei taha või ei suuda Ukrainale piisavalt laskemoona tarnida, kasutab USA armee oma laskemoonavarusid paljudes kohtades, sealhulgas Iisraelis, Lõuna-Koreas, Saksamaal ja Kuveidis. Need kohad, mida tuntakse eelpositsioonidena, on koht, kus USA säilitab kõike alates veoautodest kuni sidemeteni, et toetada Ameerika vägesid kogu maailmas, vahendab Wall Street Journal.

USA valitsuse ja parlamendi ametnikud ütlesid, et nendest kohtadest võeti laskemoona esmakordselt välja eelmise aasta lõpus.

USA-le avaldatakse survet võtta ülemeremaade varudest rohkem laskemoona, kuna mõned Washingtoni liitlased, kellel on suurimad suurtükiväe varud, on hoidunud Ukrainat varustamast, kartes, et Venemaa näeb neid Ukraina võitluse osapoolena.

Venemaa on korduvalt hoiatanud riike, et nad Ukrainale relvi ei tarniks. Jaanuaris ütles Venemaa riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin, et Kiievile relvade tarnimine „viib ülemaailmse katastroofini” ja vihjas Moskva võimalikule kättemaksule.

USA on andnud Kiievile umbes 160 haubitsat, mis kasutavad 155-millimeetrist suurtükiväe laskemoona. Haubitsate moon – umbes 60 sentimeetri pikkune silinder, mis kaalub umbes 50 kilo – on olnud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega Vene vägede tõrjumisel.

USA on saatnud Ukrainale rohkem kui miljon ühikut 155 mm laskemoona ja liitlased on sellele lisaks panustanud rohkemgi.

Konflikt on suures osas olnud suurtükisõda, mis kulutab suures koguses laskemoona kiirusega, mis on üllatanud isegi kõige kogenumaid asjatundjaid. Ukraina väed kasutavad ühes kuus rohkem kui 90 000 ühikut 155 mm laskemoona, teatasid USA kaitseministeeriumi ametnikud.

USA püüab nüüd tagada, et Ukrainal oleks sõja järgmiseks etapiks piisavalt varusid, kuna suurtükivägi aitab Kiievi armeel Venemaalt territooriumi tagasi võtta, mida paljud näevad konflikti muutumise või murdumise hetkena.

„Kui me ei varusta neid piisavalt suurtükimoonaga, on kogu see asi intellektuaalne harjutus,” ütles CNA Venemaa uuringute direktor Michael Kofman kevadise pealetungi kohta.

Praeguseks on suur osa laskemoonast pärit USA sõjaväevarudest, mis on mõnede sõjaliste planeerijate sõnul viinud varud liiga madalale tasemele.

USA kaitseministeerium Pentagon keeldus kommenteerimast nende varude eripära, mida on Ukraina varustamiseks hangitud.

„Ministeeriumil on varud, mis asuvad kõikjal maailmas ja me ei võta neid välja ilma liitlaste ja partnerite toetuse ja konsultatsioonita,” ütles pressisekretäri asetäitja Sabrina Singh avalduses.

USA on samuti püüdnud suurendada kodumaist tootmist, kuid selle jõupingutuse suurendamine on kuude pikkune protsess, kuna tehased tuleb avada ja ette valmistada ning mõnel juhul palgata töötajaid. USA armee andmetel suutis USA enne sõja algust toota umbes 13 000 ühikut kuus 155 mm laskemoona.

See igakuine arv on sel aastal hüpanud umbes 20 000 ühikuni ja USA loodab järgmiseks aastaks seda suurendada 50 000 ühikuni.

Lisaks oma toodangule ja varudele otsib USA Ukrainale rohkem suurtükiväge riikidest, millel on suured varud või mis on võimelised tootma suures koguses laskemoona.

Kuid mõnel juhul on vastused olnud leiged. USA on püüdnud veenda suurte varudega Lõuna-Koread varustama Ukrainat.

Kuid Lõuna-Korea, kes on püüdnud jääda Ukraina ja Venemaa vahelises konfliktis neutraalseks, on olnud vastumeelne, pakkudes USA ja teiste ametnike sõnul ainult umbes 200 000 ühikut ehk umbes kahe kuu väärtuses laskemoona, kui võtta aluseks Ukraina tarbimismäär.

Ametnike sõnul on läbirääkimised Souliga kestnud kuid. Esialgsetel läbirääkimistel teatas Lõuna-Korea, et ei soovi oma laskemoona Euroopa lahinguväljale saata, kuid kaalub oma suurtükkide müümist USA-le, kui Washington suudab tagada, et sellega täiendatakse ainult Ameerika varusid.

Vältimaks muljet, et Soul varustas Ukrainat, korraldas USA eelmisel suvel Lõuna-Korea 155 mm laskemoona müümise Tšehhi Vabariigi kaitseministeeriumile, ütles aruteludega kursis olev Euroopa Parlamendi liige.

Lõuna-Korea saatkond Washingtonis ei kommenteerinud ühtegi laskemoona kõnelust. Souli valitsus on varem eitanud, et on andnud Ukrainale laskemoona.

„Pole muutunud Korea valitsuse seisukoht, et ta ei toeta surmavate relvade andmist Ukrainale,” ütles saatkonna esimene sekretär Lee Chang Woo. „Korea valitsus pakub Ukrainale aktiivselt humanitaarabi, sealhulgas ülesehitustööd.”

Kui see tehing kokku kukkus, nõustus USA ostma Lõuna-Korea kaitsetööstuse tootjalt Poongsan 200 000 mürsku, samuti tingimusel, et neid kasutatakse USA kodumaiste varude täiendamiseks ja neid ei saadeta Ukrainasse.

Suurem tehing oli peaaegu toimumas novembris, enne kui Lõuna-Korea selle külmutas, ütles europarlamendi saadik.

USA ametnike sõnul on India, millel on samuti suured suurtükivarud, olnud samamoodi vastu. India kaitseministeeriumi pressiesindaja keeldus kommentaaridest, samas kui peaministri kantselei pressiesindaja ei vastanud kommentaari päringule.

Eelmisel nädalal Lähis-Ida reisil palus kaitseminister Lloyd Austin Egiptusel anda rohkem oma 155 mm mürske ja nõukogudeaegset varustust, kuid Egiptus ei öelnud midagi kindlat, ütlesid USA ametnikud.

Austin on arutanud Ukraina vajadusi iga tippjuhiga, kellega ta kohtub, sealhulgas hiljuti Lähis-Idas, ütles kõrge kaitseametnik avalduses. Egiptuse saatkond Washingtonis teemat ei kommenteerinud.

155 mm laskemoona kasutavate riikide hulka kuuluvad peaaegu kõik Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmed, USA liitlased Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, enamikus Lähis-Ida riikides ning paljudes Lõuna- ja Kagu-Aasia riikides ning Aafrikas, teatab Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut. Kuid paljudel neist riikidest ei ole välismaale müümiseks piisavalt moona või nad ei taha konfliktis osaleda, ütlesid ametnikud.

Kuid praeguses rabelemises suurtükimoona pärast jääb ebaselgeks, millised varud on riikidel, ütles Stockholmi instituudi vanemteadur Pieter Wezeman. „Teavet laskemoonavarude kohta hoitakse üldiselt konfidentsiaalsena,” ütles ta.

„Tähenduslikes aruteludes Euroopa laskemoonavarude üle ja selle üle, kui palju võiks Ukrainale anda, ei ole ma veel näinud riiki, mis oleks oma tegelike laovarude kohta isegi kuuldusi andnud,” lisas ta.