Kohtu alla antud kaitseväe kapten oli ajateenijate ütluste kohaselt kompanii ülemaks saades hommikusi tegevusi intensiivistanud, tuues hommikuse äratuse kella kuuest poole tunni võrra ettepoole. Hommikujooksul käis kapteni juhtimisel kell kolmveerand kuus terve luurekompanii, sadakond mees- ja mõned naisajateenijad.
Jahedal augustihommikul juhatas kapten jooksugrupi Valkiajärvi kaldale Niinisalo väeosa piirkonnas. Kapten käskis kompaniil oma varustust kergendada ja talle vette järgi tulla, vahendab Iltalehti.
Käsk vette minna tuli ajateenijatele üllatusena. Meessoost ajateenijad kuuletusid ja riietusid aluspesu väele ning sisenesid vette. Kompanii kolme naissoost ajateenijate juhi ja naiskoerajuhi jaoks oli aga olukord karmim.
Naisajateenijatel ei olnud kaitseväest saadud aluspesu. Nad pidid kas minema järve dressides või end pesuni lahti riietama.
Naised kahtlesid, aga siis tegutsesid. Neist võttis enamik joped seljast, kuid mitte pükse.
Järv on kalda ääres sügav, mistõttu tähendas vette minek kaelani vees kahlamist.
Pärast veekogus käimist pääsesid ajateenijad tagasi kasarmusse. Enne hommikusööki oli neil viisteist minutit aega riideid vahetada.
Mõnel ajateenijal ja naisel polnud aega riideid vahetada.
Prokuröri sõnul pidasid ajateenijate naisjuhid kogu seltskonna ees aluspesuni lahti koorimist ebameeldivaks, kohatuks ja ängistavaks. Samuti nõrgendas lahtiriietumine nende autoriteeti ajateenijate silmis.
Kohtus üle kuulatud endised naisajateenijad rääkisid olukorrast sarnaselt prokuröriga. Olukord oli alandav. Üks neist tõi välja ka asjaolu, et ühel naisajateenijal oli menstruatsioon.
Naiste sõnul oli olukorra juures kõige hullem see, et see tuli üllatusena. Neil ei olnud võimalust eelnevalt ujumistrikoosse riietuda.
Seltskond käis paar korda vees ka hiljem, kuid sel ajal oli vette minek päevaprogrammis ette ära märgitud.
Endiste naisajateenijate sõnul kulgesid järgnevad veeskäimised ladusalt.
Kohtus kuulati üle ka endised meessoost ajateenijad. Tunnistajate sõnul oli osa mehi olukorra pärast mures ja kõigil polnud aega enne hommikusööki riideid vahetada.
Kompanii ülem eitas oma süüd. Kapteni sõnul oli see ainulaadne juhtum. Varustusest ajateenijatele ette ei teatatud. Mõnikord on õigustatud kaasata väljaõppesse asju, mis tulevad ajateenijatele üllatusena.
Kapteni sõnul tõstab üllatuskäik vette ajateenijate tegevusvõimet. Ka ajateenijate turvalisus ei sattunud ohtu.
Kompanii ülem väitis, et naisajateenijatel lasti endal valida, millises riietuses vette minna.
Kompanii ülem väitis ka, et naistel oli olnud piisavalt aega riiete vahetamiseks. Väeosa oli rannast vaid 500 meetri kaugusel.
Kohus kompanii ülemaga ei nõustunud. Naissoost ajateenijatel oli käsk end aluspesuni lahti riietada, kui ajateenijad olid nende läheduses. See tekitas asjaosalistes ärevust ja hirmu.
Kompanii hommikune graafik oli liiga tihe. Kohus arvestas, et hommikusteks tegevusteks ja riiete vahetamiseks oli ajateenijatel aega olnud 55 minutit, kuigi üldise teenistuskorra järgi peaks aega olema umbes poolteist tundi.
41-aastane kapten mõisteti süüdi ka teises teenistuskuriteos, mis juhtus samuti 2019. aasta sügisel samade ajateenijatega. Vastupidiselt teenistuseeskirjale oli ta arstile vastuvõttu taotlevatelt ajateenijatelt uurinud põhjust, miks nad ei pea end teenistuskõlblikuks.
Kompanii ülem oli takistanud ajateenijal jala turse tõttu arsti vastuvõtule minemast. Teisel korral oli ta käskinud põlvevigastuse saanud ajateenijal marssida.
Kui need põlved lagunevad, siis lagunevad, oli kapten ajateenija sõnul öelnud.
Ajateenija suutis marssida vaid viis kilomeetrit nõutud viieteistkümnest kilomeetrist.
Kohus mõistis kapteni süüdi kahes teenistuskuriteos. Kohus juhtis oma põhjenduses tähelepanu asjaolule, et Pori maleva luurekompanii ei ole eriüksus, kuhu eraldi kandideeritakse.
Elukutseline sõdur sai trahvi 40 päevamäära ulatsues. Tal tuleb tasuda kokku 2160 eurot.
Hiljutine kohtuotsus ei ole jõustunud.
