Venelaste ja ukrainlaste eelistatud sotsiaalmeedia kanalis Telegramis lokkab propaganda ja vastase mahategemine. Platvormil on Venemaa kontod, mis otsivad ja ründavad Ukraina vabatahtlikke võitlejaid.

Nüüd on seal ka Soome vabatahtlike kohta karmid väited. Veebruaris ja märtsis ilmusid veebilehtedele väited, et grupp vabatahtlikke välisvõitlejaid on tapnud alla andnud Vene sõdureid. Nimekirjas on ka soomekeelsed nimed, vahendab Yle.

Soome riigikaitse kõrgkooli sõjaväeprofessori hinnangul on veeb täis propagandat.

Mahategemine on nüüd osa sõja kuvandist ja tänapäeval sotsiaalmeedia ainult suurendab mustamist, räägib sõjaväeprofessor Aki-Mauri Huhtinen.

Teine asjatundja ütleb, et Venemaal on lihtne vabatahtlikke propaganda vahendina kasutada. Neid saab hõlpsasti tembeldada palgasõduriteks, st mingisugusteks metsikuteks võitlejateks, keda motiveerib ainult raha.

Vabatahtlikel on aga seaduslik ja legitiimne positsioon Ukraina-taolises sõjaolukorras osalemiseks, ütleb Tampere ülikooli doktorant Mikko Räkköläinen.

Räkköläinen on uurinud erasektori sõjaväelisi ja turvafirmasid.

Ukrainlastel on süsteem, kus vabatahtlikke hinnatakse ja need, kes sobivad, integreeritakse riigi relvajõududesse. Kindlasti on neil seaduslike võitlejate staatus, täpsustab Räkköläinen.

Venemaa on ette heitnud ka seda, et Ukrainas on natside valitsus ja seal võitlevad kõikvõimalikud poolsõltumatud natsiorganisatsioonid.

Neid teemasid on väga lihtne ühendada narratiiviga, et paremäärmuslased lähevad välismaalt Ukrainasse venelastega võitlema ja neid tapma, ütleb Räkköläinen.

Vene Telegrami saitide väited tulid Ukrainas vabatahtlikuna võidelnud soomlasele Topi Huhtalale üllatusena.

Jah, natuke ärritab, et Venemaa propagandamasin on mu nime välja kaevanud ja jagab mu fotosid sotsiaalmeedias, leiab Huhtala.

Telegrami saitidel on välja toodud nimed, kes väidetavalt tulistasid alla andnud Vene võitlejaid. Huhtala ütleb, et pole isegi samal rindel olnud teiste piltidel kujutatud soomlastega.

Olin eriüksuses meeskonnajuhina ja Team Vikingis meeskonnajuhina. Teised olid erinevates üksustes, räägib Huhtala.

Huhtala on varem rääkinud, et viibis Ukrainas riigi armee ja selle eriüksuste juhtimise all.

Topi Huhtalat Telegrami vägivaldsed kommentaarid ei hirmuta. Teda on kritiseeritud ka tema enda sotsiaalmeedia kanalites. Kommenteerijad on olnud Venemaa-meelsed isikud.

Olen saanud Instagramis kommentaare neonatside ja mõrvarite teemal, kuid ma pole öösel und kaotanud. Ma jätan kommentaarid nende endi hinnata, ütleb ta.

Ka teine ​​Telegrami veebis esitletud Soome vabatahtlik sõdur ütleb, et teda rünnati. Ta soovib kasutada oma võitlejanime Hänkki oma lähedaste kaitsmiseks.

Telegrami Venemaa saitide süüdistused tulid tallegi üllatusena. Sa pead lihtsalt vastu pidama. Ja kui ma tean, et ma pole selle grupiga koos eesliinil olnud, nendib Hänkki.

Topi Huhtala on pärast Ukrainast naasmist sotsiaalmeedia kasutamist vähendanud. See mürgitab meelt. Seal juhtunud asjad mind ei morjenda, elus tuleb edasi minna, ütleb Huhtala.

Teadur Mikko Räkköläinen ütleb, et sotsiaalmeedias on põhjust ettevaatlik olla. Infoturbe ja operatiivturvalisusega tuleks arvestada nii rindel olemise kui ka pärastise elu mõttes, ütleb Räkköläinen.

Huhtala ütleb, et sai algusest peale aru, et temast võib saada propaganda ohver. Ma mõistsin, et see võib juhtuda, kuid ma ei ole selle pärast stressis. Hea, et kõik, kes Ukrainasse lähevad, saavad aru, et nad võivad langeda propagandamasina ohvriks, nendib ta.

Huhtala läks Ukrainasse pärast ajateenistuses käimist. Ta oli käinud allohvitseride koolis ja teenis sõjaväes valveüksuses. Ukrainas sai ta tuge teistelt Soome vabatahtlikelt.

Soome kogukond Ukrainas on väga kokkuhoidev. Kui midagi juhtub ja näiteks vigastada saad, pääsed kiirelt Soome ravile. Teisalt on ravi ka Ukrainas hea, kuid tingimused on mõistagi rasked, ütleb Huhtala.

Teadur Mikko Räkköläinen märgib, et vabatahtlikel ei ole Soome seisukohalt ametlikku staatust, nagu näiteks rahuvalvajatel ja sõjaväevaatlejatel. Vabatahtlikud on iseseisvalt tegutsevad üksused.

Vabatahtlikud on vigastatuna või tabatuna välismaal hätta sattunud kodanikud ning riigi vahendid nende abistamiseks on konfliktipiirkondades enamasti piiratud ja minimaalsed. Samuti ei toetata neid pärast konflikti nagu rahuvalveveterane, ütleb Räkköläinen.

Huhtala vanemad olid alguses Ukrainasse mineku vastu, kuid mõistsid lõpuks poja otsust. Sain emalt ja isalt täieliku mõistmise. Kui ma poleks läinud, oleks see mind elu lõpuni piinanud, ütleb Huhtala.

Praegu Huhtalal uuesti Ukrainasse minna ei plaani. Nüüd oleme Soomes ja keskendume muudele asjadele, räägib ta.