Soome president otsustas liitumise NATO-ga

Pärast seda, kui parlament Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepingu heaks kiitis, otsustas President Sauli Niinistö 23. märtsil 2023, et Soome kohustub täitma nimetatud lepinguid. Ettekande tegi välisminister Pekka Haavisto. President kinnitas ka kõnealuste lepingute täitmist puudutavad seadused.

President otsustas 23. märtsil 2023 Soome liitumise NATOga, kiites heaks Soome ühinemise Põhja-Atlandi lepinguga. Põhja-Atlandi leping on NATO asutamisleping, mis sätestab alliansi toimimise põhimõtted ja liikmete kohustused.

Soomest saab NATO liige pärast seda, kui:

  • kõik NATO liikmesriigid on ühinemise heaks kiitnud,
  • Soome on saanud NATO peasekretärilt kutse liituda NATOga ning
  • välisministri allkirjastatud dokument Soome Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise kohta on antud hoiule USA valitsusele. USA valitsus tegutseb lepingu hoiulevõtjana.

Praegu on 28 NATO 30 liikmesriigist Soome liitumise heaks kiitnud. Veel oodatakse Türgi ja Ungari heakskiitu. Soome eesmärk on, et Soome ja Soomega samaaegselt NATO liikmeks astumise avalduse esitanud Rootsi saaksid võimalikult kiiresti NATO liikmeks.

Samas ettekandes otsustas president ka Ottawa lepingu ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni staatuse, riikide esindajate ja rahvusvahelise personali lepingu allkirjastamise ja ratifitseerimise. Ottawa leping käsitleb NATO juriidilist isikut ning NATO töötajate privileege ja vabadusi. Ottawa lepe allkirjastatakse Soome nimel pärast seda, kui Soome on saanud NATO liikmeks. Ratifitseerimiskiri antakse hoiule samuti USA valitsusele.

President kinnitas ka seadused, mis jõustavad Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepingu ning saavad samal ajal osaks Soome seadusandlusest. Seadused jõustuvad samal ajal valitsuse määrusega, kui lepingud Soome suhtes jõustuvad.

Kommentaarid
(Külastatud 412 korda, 1 külastust täna)