Soome kodusid ootab ulatuslik sundremont, kuna Euroopa Liit võtab vastu vastava direktiivi

Umbes pooled Soome kortermajadest ja ühepereelamutest tuleks remontida, kui EL-is uuendatav hoonete energiatõhususe direktiiv peaks parlamendi ettepanekul jõustuma.

Euroopa Parlament kiitis täna teisipäeval, 14. märtsil tööstuskomisjoni eelnõu heaks, vahendab Yle.

Kui direktiiv rakendub parlamendis heaks kiidetud kujul, tuleks kümne aastaga uutele energiatõhususe nõuetele vastavaks remontida umbes 1,5 miljonit korterit, millest ligi 570 000 on ühepereelamud, ütleb Soome koduomanikke ühendava Omakotiliitto tegevdirektor Marju Silander.

Parlamendi ettepanek on seega rangem kui komisjoni eelnõu. Soome majanduse uurimiskeskuse VTT hinnangul tähendab komisjoni varem välja kuulutatud eelnõu ligi poole miljoni elumaja sundremonti.

Rangemate regulatsioonidega soovitakse, et elamutes oleks võimalikult vähe heitmeid ja need tarbiksid võimalikult vähe energiat.

Energiatõhususe direktiivi on lisaks Omakotiliitole pidanud väga kalliks ja ajakava poolest ebareaalseks ka Soome kinnisvara liit (Kiinteistöliitto), kaupmeeste liit (Kaupan liitto), omavalitsuste liit (Kuntaliitto), turismi- ja restoraniteenuste pakkujaid esindav MaRa ning kinnisvaraomanikke ja -arendajaid ühendav Rakli.

Mure pole tuulest võetud.

Soomes keskkonnaministeeriumis direktiivi koostamisega tegelenud keskkonnanõunik Maarit Haakana märgib, et Soomes ei suhtuta eelnõusse soojalt.

Peame oluliseks, et hoonete energiatarbimist vähendataks, kuid me ei arva, et komisjoni ja parlamendi meetodid on head. Soomes ei taheta, et hooneid remonditaks enneaegselt ilma tegeliku remondivajaduseta. See on raiskamine, kui toimivaid ehitisi lammutatakse ainult energiatõhususe klassi tõstmise eesmärgil, märgib Haakana.

Haakana sõnul on sundremondi oht olemas. Kas see on võimalik? Loodame, et seda ei juhtu. Oht tuleneb sellest, et olemasolevaid hooneid tuleks teatud energiaklassidesse teatud ajagraafikuga remontida.

Energiatõhususe klassid on kirjeldatud koodidega A, B, C, D, E, F ja nõrgim klass on G.

Komisjon pakub välja uued ELi tasandi miinimumnõuded renoveerimise energiatõhususe kohta. Need nõuavad, et 2030. aastaks tõstetakse iga liikmesriigi hoonefondist kõige vähem energiatõhusad 15 protsenti energiatõhususe sertifikaadi klassist G vähemalt klassi F. Järgmine parenduskohustus oleks kolm aastat hiljem E-klassile.

Parlament võttis seetõttu veelgi karmima seisukoha ja tegi ettepaneku, et olemasolevad elamud peaksid saavutama 2030. aastaks vähemalt efektiivsusklassi E ja 2033. aastaks D.

Nõuded kehtivad avalikele hoonetele juba enne seda.

Lisaks nõuab ettepanek liikmesriikidelt riiklikke renoveerimiskavasid, mis hõlmaksid toetuskorraldust ja muud rahastamist. Toetus peaks olema märkimisväärne ulatuslike renoveerimistööde puhul, eriti kõige nõrgema energiakategooriaga hoonete puhul, ning eritoetus peaks olema suunatud kõige haavatavamatele majapidamistele.

Haakana sõnul on eelnõu suur probleem see, et Soomes pole peaaegu üldse halvima klassi G hooneid. 15 protsendi hoonete langetamine G-kategooriasse kaotaks praeguse energiasertifikaadi klassifikatsiooni.

Sundimise oht kaob, kui direktiivi edasisel sõnastamisel valitseks EL-i nõukogu seisukoht, mida ka Soome on kujundanud.

Nõukogu eelnõus ei lange remondikohustus mitte elamute omanikele, vaid liikmesriikidele, sel juhul vaadataks elamufondi tervikuna. Loomulikult tuleb ka nõukogu eelnõus parandada hoonete energiatõhusust, kuid riiklikult võiks seda teha plaanipäraselt ja asjakohaselt. Kas aga nõukogu positsioon võidab, selgub siis, kui läbirääkimised on lõppenud, ütleb Haakana.

Haakana peab silmas kolmepoolseid läbirääkimisi Euroops parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

Kokkuleppele direktiivi lõplikus sõnastuses jõutakse käesoleva, 2023. aasta jooksul.

Hetkel pole vaja muretseda. Vaatame kõigepealt, milline on lõpptulemus, märgib Haakana.

Aga kas ka pärast seda tuleb keegi reaalselt energiasertifikaate või soojustuse paksust kontrollima?

Kui midagi tehakse kohustuslikuks, siis seda tavaliselt ka jälgitakse. Seega on ette nähtud sanktsioonid, kui te ei tee nii, nagu peaks. Esimesed trahvid energiasertifikaatide eest on väljastatud juba eelmisel sügisel, kui sertifikaati pole kasutusele võetud, ütleb Haakana.

Kuid millised renoveerimistööd ootavad ees, kui ja millal peaks hoone efektiivsushüppe tegema?

Vantaa 1970ndate kortermaja juhatuse esimees Lasse Mäkinen teab, et raha oleks palju vaja.

Praegu on meie energiaklass F, seega selle tõstmine eeldaks küttesüsteemi automatiseerimist ja mõningase taastuvenergia tootmise paigaldamist sellesse majja.

Firma on juba teinud fassaadi renoveerimise ja uuendanud aknad. Varsti on tulemas ka torude remont. Kavatseme endiselt mõelda energiatõhususe parandamisele, isegi ilma sundimiseta, räägib Mäkinen.

Eesmärk on kaaluda erinevaid võimalusi, st maasoojust, päikeseelektrit ja väljatõmbeõhu soojust, et olla valmis selleks, mida tulevik toob, ütleb Mäkinen.

Espoo mehe Antti 2002. aastal valminud varukaminaga elektriküttega eramu on praeguse klassifikatsiooni järgi soovitavas D-klassis, kuid seda ka hiljem tehtud renoveerimistööde tõttu.

Vahelaele oleme lisanud täidise ja sisse paigaldanud õhksoojuspumba. Lisaks paigaldasime veidi üle aasta tagasi elektritarbimise vähendamiseks ka päikesepaneelid. Seinad seevastu on juba 40 sentimeetri paksused, nii et muud ei saa teha, vähemalt ise mitte. Võib-olla aknad, kui oleks kunagi vaja neid vahetada, ütleb Antti.

Kinnisvara liidu juhtiveksperdil Petri Pylsyl on valmis ka tegevuste nimekiri:

Kui hoone on halvimate hulgas, siis põhimõtteliselt tuleks soojapidavust tõsta ja aknad soojustada või välja vahetada. Võib-olla tuleks ka kütteviis muuta fossiilivabale, näiteks maaküttele.

Kommentaarid
(Külastatud 1,805 korda, 1 külastust täna)