Venemaa rünnak Ukrainas ei edene ja konflikt on arenenud positsioonisõjaks. Arutelu käib nüüd Ukraina järgmise sammu üle.

Kas Ukraina alustab suure vasturünnakuga nagu eelmisel sügisel, kui tal õnnestus Vene vägedelt tagasi vallutada suured maa-alad?

Yle küsis kahelt militaareksperdilt, Riigikaitse kõrgkooli sõjandusprofessorilt Aki-Mauri Huhtinenilt ja kaitseväe pikaajaliselt Venemaa-eksperdilt, erukolonel Juhani Pihlajamaalt, kuidas sõda edasi kulgeb.

Ukraina relvajõudude juhid on vihjanud, et Ukraina alustab millalgi kevade jooksul vasturünnakut. Ukraina maavägede ülem Oleksandr Sõrski ütles eelmisel nädalal, et vasturünnak võib toimuda üsna pea.

Pihlajamaa peab tõenäoliseks, et Ukraina alustab ühel hetkel vasturünnakut Vene vägede vastu.

Neil on kange soov näidata oma kodanikele, et nad on võimelised kaotatud alad tagasi võtma ja lääneriikidele näidata, et nende antud relva-abi on läinud asja ette, hindas ta intervjuus Yle-le.

Pihlajamaa sõnul on aga raske täpselt hinnata, millal Ukraina alustab vasturünnakut.

Ründesõda on oma olemuselt väga erinev praegu rindel toimuvast positsioonisõjast ja nõuab oluliselt rohkem varustust.

Otsustav on see, kui Läänest on saadud piisavalt varustust suurrünnaku alustamiseks, hindab ta.

Riigikaitse kõrgkooli professori Huhtineni sõnul on ilmastikuolud praegu sellised, et suurrünnakut veel ette võtta ei saa. Väljaspool kõvakattega teid on tema sõnul olukord nii hull, et raske tehnikaga seal kiiresti liikuda ei saa.

Vasturünnak oleks seega võimalik kõige varem mais, kui ilm paraneb, hindab Huhtinen.

Samuti pole tema sõnul kivisse raiutud, et Ukraina alustab ulatuslikku rünnakut. Huhtineni sõnul võidakse korraldada ka mitu väiksemahulist rünnakut.

„Kuid on selge, et Ukraina kasutab ära Venemaa nõrka edu,” nendib ta.

Konflikt on praegu külmunud positsioonisõjaks, kus suurimad lahingud on koondunud eelkõige Bahmuti ja Avdijivka piirkonda.

Kui Ukraina alustab vasturünnakut, leiavad mõlemad Yle küsitletud eksperdid, et see toimub lõunast, Hersoni linna suunalt.

Ukrainal oleks seal lihtsam edasi liikuda kui idas või põhjas, kus Venemaa on alates 2014. aastast ehitanud toimivaid tarneahelaid ja viimasel ajal ka oma kaitset, ütleb Huhtinen.

Tema sõnul võib vasturünnak toimuda piirkonnas, mis ulatub Zaporižjast läbi Melitopoli Aasovi mere kallastele. Venemaa kaitse pole seal nii tugev ja ta varustab oma vägesid Krimmis paari silla kaudu, hindas ta.

Pihlajamaa nõustub, et vasturünnak toimub suure tõenäosusega lõunast.

Ukraina jaoks oleks kõige mõistlikum viis Venemaale tüli tekitada rünnata Melitopoli ja püüda sellega ära lõigata Venemaa rannikuteed Krimmist, hindas ta.

Nii võib Ukraina provotseerida Hersoni lähedal paiknevaid Vene vägesid.

Sealne rünnak pole aga Pihlajamaa sõnul lihtne asi ja selleks kulub halvimal juhul mitu kuud.

Ma ei usu, et Ukraina üritab selles etapis Krimmi tagasi võtta. Seal tuleks seda rünnata mööda kitsaid maakitsusi, kuhu Venemaa suudab koondada märkimisväärsel hulgal suurtükituld ja raketirünnakuid.

Kui Ukraina möödunud aasta augusti lõpus vasturünnakut alustas, vallutas ta kiiresti tagasi enam kui tuhande ruutkilomeetri suuruse territooriumi. Rünnak tuli toona Venemaale üllatusena.

Yle küsitletud ekspertide hinnangul on see nüüd vähem tõenäoline, kuna Ukrainal pole diversioonirünnakuks piisavalt varustust. Seal peab koondama suure hulga sõdureid ja tehnikat ühte tegevussuunda ja Venemaa märkab seda, leiab Pihlajamaa.

Ka Venemaa teab, et Ukrainal oleks kõige mõttekam alustada vasturünnakut lõunast. Huhtineni sõnul on lahingutsoon mõlemale poolele väga hästi teada.

Ukraina teab väga hästi Vene vägede liikumist, sest tal on juurdepääs Lääne luurele. Kuid vastavalt sellele märkab ka Venemaa, kui Ukraina hakkab liigutama suurel hulgal sõdureid ja tehnikat, ütleb ta.

Seni on Ukraina trumbiks olnud kvaliteetne operatiivjulgeolek, mis tähendab, et on suudetud enda plaane salajas hoida.

Hiljuti pöördus riigi kaitseministri asetäitja Hanna Maljar riigi meedia ja kodanike poole palvega mitte rääkida võimalikust Ukraina vasturünnakust.

Pole vaja küsida vasturünnaku kohta saadetes asjatundjatelt, kirjutada sellest blogides ega muul viisil meie armee plaanidest avalikult rääkida. Meie eesmärk on vabastada kõik okupeeritud territooriumid ja kuidas me seda teeme, on sõjasaladus, kirjutas ta oma Telegrami kanalis.

Positsioonisõda on olnud väga kulukas nii Ukrainale kui ka Venemaale. Vägede kaotusi mõõdetakse kümnetes tuhandetes.

Vasturünnakuks peab Ukraina koguma piisavalt palju sõdureid, mitukümmend tuhat.

Huhtineni sõnul vajab Ukraina eriväljaõppe saanud sõdureid, kes oskavad kasutada lääneriikidest saadud relvi.

Ukraina vajab selgelt ka oskusi erinevate relvaliikide osas. Õhutõrje, tankid, jalavägi, varustus ja pioneerid peavad suutma teha paremat koostööd kui praegu. See nõuab koolitust ja on aeglane, ütleb ta.

Huhtineni sõnul on Ukraina täielikult sõltuv lääneriikidelt saadavast relva-abist, sest positsioonisõda on olnud kurnav.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on isegi öelnud, et Ukrainal ei ole võimet alustada vasturünnakut enne, kui Lääs saadab rohkem sõjalist toetust.

Pihlajamaa sõnul nõuab ründesõda Ukrainalt soomusjõudude oskuslikku kasutamist, mida ta pole suutnud harjutada.

Sügisene vasturünnak oli Ukraina jaoks kergem, sest Venemaa tõmbas oma väed välja sealt, kus Ukraina edasi liikus. Praegu seda ei juhtu, vaid Ukraina peab liikuma mitu kilomeetrit päevas edasi võideldes, prognoosib ta.

Mis juhtub, kui Ukraina vasturünnak õnnestub? Asjatundjate väitel on stsenaariume palju.

Pihlajamaa hinnangul oleks see Ukrainale vähemalt tohutu propagandavõit, sest tõestab, et ta on võimeline millekski, mida Venemaa ei suutnud – haarata vaenlaselt territooriume läbi positsioonisõja rindejoone.

See rõhutab Venemaa läbikukkumist sõjapidamises. Selles olukorras peaks Venemaa mõtlema, kas alustada rahuläbirääkimisi või jätkata visalt lahinguid, ütleb ta.

Huhtinen märgib, et kuigi Venemaa sõjaline võimekus on kehv, on riigi vastupanuvõime lüüasaamisele tugev. Tema sõnul mõjutaks Ukraina edukas vasturünnak Venemaa avalikku arvamust sõjast.

Aga vaevalt see sõda lahendab. Ukraina jaoks parandab see loomulikult lahingumoraali, hindas ta.

Edukas vastupealetung oleks Huhtineni sõnul Ukraina jaoks oluline ka seetõttu, et see võiks lääneriikidele näidata, et nende poolt antav relva-abi on tõhus.

Ja see suurendab ka Lääne ühtsust Ukraina toetamisel, leiab Huhtinen.