NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes paneb käesoleval aastal ameti maha ütles, et Venemaa on alustanud Ukrainas kurnamisssõda.

Venemaa presidendil Vladimir Putinil ei ole Ukrainas rahu saavutamiseks vahetuid plaane ja seetõttu peab Lääs veel pikalt Kiievile sõjalist abi tarnima, hoiatas NATO peasekretär intervjuus väljaandele Guardian.

Jens Stoltenberg ütles, et Venemaa president alustas „kurnamissõda” ja soovis, et NATO liikmed nõustuksid alliansi järgmisel tippkohtumisel Leedu pealinnas Vilniuses kulutama kaitsele minimaalselt 2 protsenti SKTst.

Ägedad lahingud, mis keskenduvad praegu Ukraina idaosas Bahmuti ümber, näitavad, et Venemaa on valmis „lihtsalt paiskama tuhandeid ja tuhandeid sõdureid juurde, taluma minimaalse kasu nimel suuri kaotusi,” ütles NATO juht.

„President Putin ei plaani rahu, ta plaanib rohkem sõda,” jätkas Stoltenberg, lisades, et Venemaa suurendab sõjatööstuslikku tootmist ja „pöördub autoritaarsete režiimide poole nagu Iraan või Põhja-Korea ja teised, et püüda hankida rohkem relvi”.

Sellega seoses peavad USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja teised lääneriigid olema valmis Ukrainat pika aja jooksul relvade, laskemoona ja varuosadega toetama. „Vajadus on jätkuvalt olemas, sest see on kurnamissõda, see puudutab tööstuse suutlikkust toetust säilitada,” ütles peasekretär.

Praegu on lahingud nii intensiivsed, et Ukraina suurtükimürskude kasutus – 4000–7000 päevas Venemaa 20 000 vastu – ületab Lääne tootmist. „Praegune laskemoonakulu on suurem kui praegune tootmismäär,” ütles Stoltenberg, kuigi uued lepingud tähendavad, et see muutub.

Selle nädala alguses leppisid ELi liikmesriigid kokku tarnida Ukrainale miljon mürsku, millest piisab umbes kuueks kuuks. Kuid minnes oma viimasele tippkohtumisele ütles Stoltenberg, et soovib, et NATO liikmed oleksid valmis kulutama rohkem, et Venemaa sissetungi tõrjuda.

NATO teisipäeval avaldatud aastaaruandes tunnistati, et ainult seitse liikmesriiki 30st – USA, Ühendkuningriik, Poola, Kreeka ja Balti riigid – täitsid praeguse kaitsekulutuste eesmärgi 2 protsenti SKT-st 2022. aastal. Prantsusmaa 1,89 protsenti ja Saksamaa 1,49 protsenti jäid alla, kuigi mõlemad on võtnud kohustuse seda tõsta.

„Ma eeldan, et meie juulis Vilniuses toimuval tippkohtumisel lepivad liitlased kokku ambitsioonikamas uues kaitseinvesteeringute lubaduses, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsesse vähemalt 2 protsenti SKTst,” ütles Stoltenberg ja avaldas lootust, et kõik liikmesriigid sellega nõustuvad.

NATO juhi sõnul oleks sama oluline veenda Hiinat, et relvi ei tarnitaks Venemaale, kuna ka seal napib peamist laskemoona. Hiinale, mille liider Xi Jinping külastas nädala alguses Moskvat, on NATO liikmed öelnud, et Moskvale sõjalise abi andmisel on „tagajärjed”.

Hiina tõsise jõupingutusega olla konfliktis vahendaja peab kaasnema katse „mõista Ukraina perspektiive”, ütles NATO juht, ja „otseselt president Zelenskiga suhelda”. Kuid tervitades mis tahes rahualgatust, kurtis ta, et Peking pole veel Venemaa sissetungi hukka mõistnud.

Stoltenberg arvas, et Lääs on andnud piisavalt sõjavarustust, sealhulgas tanke, lahingumasinaid ja raketiheitjaid, et „võimaldada ukrainlastel territooriumi tagasi vallutada, et vabastada üha rohkem maad”, mille Venemaa hõivas pärast sissetungi 2022. aasta veebruaris.

Ta rõhutas, et eesmärk on „võimaldada ukrainlastel pealetungi alustada ja territooriumi tagasi vallutada”, kuigi tema sõnul ei ole NATO konflikti osaline, kuna alliansi liikmed otsustavad relvade hankimise üle ise ja jätavad lahinguväljal toimuva Ukraina komandöride hooleks.