USA kosmoseagentuur NASA jälgib aktiivselt Maa magnetväljas täheldatud kummalist muutust. Lõuna-Ameerika ja Edela-Aafrika vahel on ulatuslik piirkond, kus Maa magnetväli on tavapärasest nõrgem.

Kummaline nähtus nimega Lõuna-Atlandi anomaalia on teadlastes hämmingut tekitanud juba aastaid, vahendab MTV.

NASA võrdleb kõnealust anomaaliat kosmoseauguga. See ei mõjuta elu Maal, kuid tekitab probleeme Maa orbiidil, vahendab teadusväljaanne Science Alert.

Probleem on selles, et satelliidid ja kosmoselaevad on selle nõrgema magnetvälja piirkonnas haavatavamad, kuna nad on tavalisest rohkem avatud Päikeselt pärit laetud osakeste kokkupõrgetele.

Olukord võib põhjustada lühiseid ja rikkeid orbiidil olevates tehnilistes seadmetes. Ettevaatusabinõuna on satelliidioperaatorid näiteks Lõuna-Atlandi anomaaliast läbi lennates satelliitide süsteemid välja lülitanud.

Teadlaste sõnul põhjustab Atlandi ookeani lõunaosa magnetvälja nõrkust Aafrika mandri all 2900 kilomeetri sügavusel paiknev tiheda kivimaterjali ladestus. Kõnealune moodustis häirib sularaua liikumistest tekkiva magnetvälja tugevust.

Aastaid tagasi, 2016. aastal tehtud uuringu kohaselt liigub anomaalia aeglaselt loodesse. Lisaks piirkonna liikumisele avastasid teadlased 2020. aastal, et anomaalia jaguneb kaheks eraldi osaks.

Uuringute kohaselt ei ole Lõuna-Atlandi anomaalia uus nähtus. See võis mingil kujul eksisteerida koguni 11 miljonit aastat.