Ukraina juhtkond on pööranud riigi idaosas Donetski oblastis asuva Bahmuti rindelinna pärast tülli. Nimelt, nagu väidab Saksa väljaanne Bild, tahtis kindral Valeri Zalužnõi juba varem väed välja tuua, aga president Volodõmõr Zelenski oli sellele vastu.
See on lahing, millest räägib kogu maailm: lahing Bahmuti pärast. Mitte üheski teises paigas Ukraina idaosas ei hukkunud nii palju sõdureid. Kusagil mujal pole Venemaa „hakklihamasina” taktika nii verine olnud. Ja ükski teine koht ei tekita Ukrainas tulisemaid vaidlusi.
Bild sai teada, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski (45) ja tema tähtsaima kindrali Valeri Zalužnõi (49) vahel tekkis vaidlus Bahmuti lahingu pärast. Riigipeal ja relvajõudude ülemjuhatajal olid põhimõtteliselt erinevad seisukohad, kuidas armee peaks Bahmutis tegutsema.
Bild sai mitmest Kiievi poliitilise juhtkonna allikast teada, et Zalužnõi soovitas juba mitu nädalat tagasi taktikalistel põhjustel Bahmuti linnast taganeda.
Sõjalisest aspektist ei ole Bahmutil strateegilist tähtsust, hävitatud linnast lahkumine poleks olnud määrav. Alles seoses Vene vägede keskendumisele Bahmutile ja tuhandete Wagneri palgasõdurite lähetamisele sai Bahmutist poliitiline sümbol.
Zelenski kuulutas linna detsembris „kindluseks”. Katsetes Bahmut vallutada kaotas Venemaa tuhandeid sõdureid, sealhulgas endisi vange.
Kuigi väidetavalt on venelaste kaotused oluliselt suuremad, hukkus linna ennastohverdaval kaitsmisel ka palju Ukraina sõdureid. Selle taustal olevat Zalužnõi nõudnud Bahmutist taganemist juba varajases staadiumis.
Ukraina valitsus väitis Bild-ile, et otsus jääda Bahmuti oli õige. Põhjenduseks toodi, et Bahmuti jäädes sai Vene armee tõsiselt kannatada, nii isikkoosseisu osas kui ka materiaalselt. Näiteks hävitati arvukalt tanke ja soomusmasinaid.
Kuid president Zelenski ja ülemjuhataja Zalužnõi vahel ei ole asi enam ainult sõjalistes küsimustes. Kui sõja alguses valitses kahe juhi vahel suur ühtsus ja rollid olid selgelt jagatud, siis nüüdseks on see muutunud.
Tänu oma veenvale käitumisele on Zalužnõi muutunud elanikkonna seas nii populaarseks, et paljud kaaluvad teda juba võimaliku presidendikandidaadina.
Kuigi Zalužnõi pole kordagi märku andnud, et soovib mingil hetkel kandideerida, näevad Zelenski ja teda ümbritsevad ilmselt temas võimalikku konkurenti.
Ukraina sõjaväeallikate sõnul töötab relvajõudude kõrgeim juht ainult võidu nimel Vene vägede vastu ja püüab oma sõdureid võimalikult palju kaitsta. Alles see viis aruteluni Bahmuti üle.
Enamik Bahmuti võitlejaid jagab Zalužnõi lähenemist. Anonüümseks jääda soovinud Ukraina sõjaväeanalüütik ütles Bild-ile: „Valdav enamus Bahmuti sõdureid ei mõista, miks linnast kinni hoitakse.”
Analüütik jätkas: „Küsimused, mida Bahmuti poisid endale esitavad: mis on strateegia? Miks peaksime seal olema, kui vaenlane on meid sisse piiranud?”
Bildi ajakirjanikud on viimastel kuudel rääkinud kümnete sõduritega Bahmutis. Meeleolu on selline: sõdurid on seda meelt, et taganemine oleks pidanud toimuma juba ammu. Üks Ukraina sõdur kirjutas laupäeval Bild-ile: „Kui me oleme siin täielikult ümber piiratud, on see katastroof.”
Teine pool juhindub teisest arutluskäigust: kui nad oleks Bahmutist taganenud, oleksid sarnased lahingud toimunud ka mujal. Eesmärk on mitte lasta venelastel edasi liikuda ja samal ajal tekitada neile kõige raskemaid kaotusi.
Üks teine Ukraina sõjaline nõunik ütles Bild-ile: „Alguses oli Bahmut venelaste jaoks lõks, nüüd on sellest saanud meie jaoks lõks. Me tapame neid vahekorras 1:7 (iga tapetud ukrainlase kohta sureb seitse venelast, toim.) – see on ainus sõjaline põhjus Bahmutist kinni hoidmiseks. Kuid väed oleks tulnud välja viia kolm nädalat tagasi, kui venelased võtsid Krasna Hora. Otsus Bahmutist kinni hoida oli hea, kuid nad pingutasid sellega üle.”
