Imelik lugu: Ungari on esialgu lubanud kinnitada vaid Soome NATO-liikmelisuse, aga Rootsi oma mitte

Soomes tekitab imestust asjaolu, et Ungari on lubanud esmaspöäeval, 27. märtsil kinnitada vaid Soome NATO-liikmelisuse, aga Rootsi oma mitte, kuigi Rootsi on Ungari jaoks palju lähedasem liitlane.

Ungari muutunud ratifitseerimispoliitikas „ei ole vähimatki loogikat”, ütleb Helsingi Ülikooli Aleksandri Instituudi Ida-Euroopa uuringute valdkonna juht Katalin Miklóssy.

„See muudatus tuli täieliku üllatusena, sest seni on Ungari Soome ja Rootsi liikmestaatusega tegelenud koos,” nendib Miklóssy.

Alates möödunud suvest paistis Ungari kavatsus olevat Soome ja Rootsi NATO liikmesus korraga kinnitada. Näiteks Ungari parlamendi töökorras on järjestikuste hääletusteemadena märgitud Soome ja Rootsi ratifitseerimised, vahendab Helsingin Sanomat.

Veel reedel ütles Ungari justiitsministri abi Judit Varga, et Ungari seisukoht ratifitseerimiste osas ei ole muutunud. „Parlament hääletab Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse üle õige pea,” ütles ta.

Samal päeval aga toimus Ungari poliitikas täielik pööre, kui võimupartei Fidesz parlamendirühma esimees Kocsis Máté teatas oma Facebooki sissekandes, et esmaspäeval, 27. märtsil toimub hääletus vaid Soome liikmelisuse üle.

Máté sõnul otsustatakse „hiljem”, millal Rootsi liikmelisuse üle hääletatakse.

Fideszit juhib Ungari peaminister Viktor Orbán.

Máté sissekanne avaldati vahetult pärast seda, kui Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas president Sauli Niinistö Türgi-visiidi ajal, et Türgi kavatseb ratifitseerida Soome NATO liikmelisuse enne 14. mail toimuvaid parlamendivalimisi.

Soome Välispoliitika instituudi analüütik Henri Vanhanen peab tõenäoliseks, et Ungari ja Türgi teadaanded on omavahel seotud.

„Igal juhul teavitati Orbánit sellest eelmisel päeval ja siis on sellele reageeritud, et nad ei ratifitseeriks Soome NATO liikmelisust viimasena.”

Ungari teatas, et ei jää viimaseks riigiks, kes ratifitseerib nii Soome kui ka Rootsi liikmelisuse.

„Või siis tuli see üllatusena. Aga nii või teisiti oleks sellel teatel justkui selge seos Türgi tegevusega,” hindas Vanhanen.

Miklóssy leiab samuti, et teated on omavahel seotud. Niinistö visiidi ajal viibis Türgis ka Orbán.

„See võib viidata ka sellele, et Türgi on andnud Ungarile märku, et oleks hea ratifitseerida Soome, aga mitte Rootsi,” mõtiskleb Miklóssy.

Ungari poliitikat peab Miklóssy eriliseks eelkõige seetõttu, et Rootsi on Ungarile palju lähedasem partner kui Soome.

Miklóssy sõnul ilmnes see näiteks eelmisel nädalal, kui Ungari delegatsioonid külastasid Rootsit ja Soomet. Rootsis oli arutelu pigem „härrasmehelik”, Soomes aga keskendus delegatsioon Soome poliitikute tegude kritiseerimisele.

„Rootsi on praegu EL-i eesistujariik ja Ungari kaitse toetub suuresti Rootsi relvatööstusele,” lisab Miklóssy.

Näiteks Ungari õhuvägi lendab Rootsi hävitajatega Gripen.

„Ungaril võib olla üsna raske leida usaldusväärset seletust sellele, mis Rootsis tegelikult valesti on. Vaatame, milline retooriline keerdkäik või vabandus nüüd välja mõeldakse.”

Sellist seletust võib Vanhaneni arvates olla aga keeruline välja mõelda, sest erinevalt Türgist pole Ungari seadnud Soome ja Rootsi NATO liikmelisusele mingeid tingimusi.

„Pole selget põhjust, miks ratifitseeritakse ainult Soome, aga mitte Rootsi. Siin tuleb nüüd vaadata, kuidas olukord sel kevadel edeneb: kas Ungarist tulevad Rootsi jaoks eritingimused või mitte,” räägib Vanhanen.

Sedasama tuletab meile meelde ka Miklóssy.

„Ungaril pole olnud mingeid tingimusi. Korratakse ainult mantrat, mida Ungari toetab, kuid midagi ei juhtu.”

Miklóssy sõnul on tegu peamiselt teatriga, millega üritatakse protsessi edasi lükata juhuks, kui Ungari sellest kuidagi kasu võiks saada.

„Ungaril kulus Põhja-Makedoonia liikmelisuse ratifitseerimise peale kaks kuud. Lisaks kehtib praegu Ungaris seadus, mis teoreetiliselt annaks valitsusele võimaluse asja üle otsustada ilma parlamendita,” ütleb Miklóssy.

Nii Vanhaneni kui Miklóssy sõnul on Ungari probleemid seotud tema rahavaidlustega EL-iga.

„Samas on raske näha, millist otsest kasu võiks Ungari sellest viivitusest saada. Riigi valitsus on kindlasti valmis tegema kõik endast oleneva, et EL-i toetusraha saada, kuid teine ​​küsimus on, kas sellest on midagi abi,” ütleb Vanhanen.

EL-i riigid otsustasid detsembris kärpida Ungari ühtekuuluvusfondidest 2027. aastani ulatuval eelarveperioodil 6,3 miljardit eurot.

Ka 2020. aasta suvel otsustatud 5,8 miljardi euro suurust abiraha Ungarile ei anta, välja arvatud juhul, kui Ungari viib ellu kokku 27 EL-i komisjoni määratletud reformi, millega riik peaks tõhustama korruptsioonivastast tööd, kindlustama oma riigi kohtusüsteemi sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtete realiseerimise.

Finantsküsimused kerkivad tõenäoliselt päevakorda järgmise nädala neljapäeval ja reedel toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Seda ei saa analüütikute sõnul täielikult eeldada, et Ungari 27. märtsil Soome liikmelisuse ratifitseerib, nagu ta on teatanud.

„Oleme juba õppinud ja kogenud, et need kuupäevad on varemgi muutunud. Ka selles asjas ei saa midagi kindlat ette teada, aga me peame tegutsema selle info järgi, mis meile Ungarist antakse,” ütleb Vanhanen.

Kommentaarid
(Külastatud 633 korda, 1 külastust täna)