Eesti valimistulemus oli mitmes mõttes ajalooline, kirjutab MTV uudiste korrespondent Petri Saraste oma kommentaaris.
Aastakümneid Eesti valimisi juhtinud Keskerakond löödi pühapäeval riigi parlamendivalimistel lõpuks nii auti, et sealt on raske enam tõusta. Erakond kaotas neil valimistel vähemalt kümme kohta ja on praegu 19 esindajaga Riigikogus alles suuruselt kolmas erakond.
Kaotus oli halb löök ka vene vähemusele Eestis, sest just nemad hääletasid seni Keskerakonna poolt. Kaotusele lisandub ka venekeelsetele abikäe pakkunud erakonna EKRE tulemus: erakond kaotas kaks kohta.
Reformierakond säilitas ja kasvatas oma kohtade arvu isegi 37 kohani. Erakonna juht ja ametisolev peaminister Kaja Kallas sai Eesti ajaloo suurima häältearvu, kokku 31 821 häält. Kallase karm poliitika Ukraina abistamisel sai nüüd toetust.
Uus erakond Riigikogus Eesti 200 saab korraga 14 kohta. See on üllatav tulemus, sest veel neli aastat tagasi ei suutnud erakond ületada viie protsendi künnist. Martin Helme – Eesti oma Trump – süüdistas oma erakonna lüüasaamises elektroonilist hääletamist, kuigi on korduvalt tõestatud, et see töötab hoopis teisiti kui näiteks Ameerika hääletamismasinad.
Konservatiivne paremerakond EKRE kaotas neil valimistel kaks kohta, kuid on siiski parlamendis suuruselt teine erakond. Mõttetu on süüdistada lüüasaamises internetihääletust, mida seekord kasutas enamus hääleõiguslikest elanikest. Eesti elektrooniline hääletamine on mitmekordselt krüpteeritud, seega võimalus petta ja häältega mängida on olematu.
Rohelised taas Eestis künnist ei ületanud, aga ehk hoolitseb Reformierakond ka nende eest rohepöörde edenemise eest. Vähemalt nii nad lubasid.
Mis edasi? Reformierakonnal ja majandusliberaalsel Eesti 200-l näib olevat Eesti parlamendis kena enamus, kuid see on nii õhuke, et nende toetuseks on siiski vaja abierakonda, kelleks on suure tõenäosusega sotsiaaldemokraadid. Eelmisel korral kulus valitsuse moodustamiseks paar kuud, nüüd saab ilmselt hakkama mõne nädalaga.
Eesti majandusreformid seega jätkuvad ja ärisõbralikkus ainult paraneb. Seda nad on lubanud ja Soome päritolu miljonärist Joakim Heleniusest võib vabalt saada riigi rahandusminister.
Energia hind ja ülisuur inflatsioon ei tõusnud valimisteemadena esile, nagu võis arvata. Eestis talutakse rasket olukorda ja suuri palgatõususid pole olnud. Eestlased usuvad, et kui riigil läheb hästi, peegeldub see peagi ka kodanike heaolus.
Nii on juba juhtunud. Ukraina abistamine on mõistlik ja valdav enamus eestlasi on sellest aru saanud. Toetus Ukrainale on sisemajanduse koguprodukti suhtes olnud Eestis maailma kõrgeim ja asju öeldakse otse välja, nagu nad on.
