Venemaa sõnul on Ukrainal kavas korraldada rünnakuid, mille korraldajaks väidetakse hiljem olevat Venemaa.
Venemaa kaitseministeerium väitis oma eilses pühapäevases, 19. veebruari avalduses, et Ukrainasse toodi radioaktiivseid materjale „ühest Euroopa riigist ja riik valmistub laiaulatuslikuks provokatsiooniks”. Venemaa sõnul on eesmärk väita, et Venemaa tabas tahtlikult sihtmärke, mis põhjustavad kiirguslekkeid, vahendab Iltalehti.
Ukraina ja tema liitlased on süüdistused täielikult ümber lükanud. Nende sõnul on see Venemaa „küüniline katse levitada valeinfot”.
Venemaa sõnul oli lavastusoperatsiooni eesmärk lavastada vahetult enne ÜRO kohtumist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rikkumine Venemaa poolt. Konkreetseid tõendeid lavastusplaanide kohta ei ole esitatud.
Alates agressioonisõja algusest on Venemaa Ukraina vastu mitu korda selliseid süüdistusi esitanud. Ukraina ja tema liitlased on omakorda süüdistanud Kremlit selliste rünnakute kavandamises, et Ukrainat süüdistada.
Vene allikate väitel oleks kavandatud tegu toimunud Tšernobõli piirkonnas. Venemaa okupeeris Tšernobõli piirkonna sõja algfaasis 2022. aasta kevadel, aga see vabastati hiljem.
Provokatsiooni eesmärk [radioaktiivse materjali levitamise kaudu] on süüdistada Vene armeed valimatutes rünnakutes ohtlike radioaktiivsete sihtmärkide vastu Ukrainas, mille tulemusena levivad radioaktiivsed ained keskkonda, teatas Venemaa kaitseministeerium avalduses.
Riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti teatel hakati rünnakut planeerima 2023. aasta jaanuari lõpus.
RIA teatas, kuidas Ukraina nõudis Euroopa hädaolukordade koordineerimiskeskuselt 66 000 komplekti spetsiaalseid kaitsevahendeid, 20 miljonit tsiviilgaasimaski, samuti kemikaalide tuvastamise seadmeid, kiirgusdosimeetreid ja tohutul hulgal erinevaid meditsiiniseadmeid.
Süüdistused radioaktiivseid aineid sisaldava nn räpase pommi lõhkamise kavandamises Ukraina poolt esitas Venemaa juba oktoobris. Kaitseminister Sergei Šoigu ei esitanud toona ühtegi tõendit süüdistuste toetuseks.
Šoigu hinnangul võis Ukraina konflikti laiendada räpase pommiga, mis ei tekita samasugust kahju kui tuumapomm, kuid põhjustaks radioaktiivse lekke suurel alal.
Oktoobrikuu süüdistused said Ukraina valitsuselt terava vastuse. Siinpool Euroopat on ainult üks võimalik allikas, mis võiks kasutada tuumarelvi. Ja see allikas on Šoigu korraldus siia või sinna helistada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski oktoobris videopöördumises.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et Venemaa valed pommi kohta on nii „alusetud kui ka ohtlikud”. Ta tuletas meelde, et Ukraina on pühendunud rahvusvahelise tuumarelva leviku tõkestamise lepingu täitmisele, mille eesmärk on takistada tuumarelvade levikut.
