Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia näevad NATO ja Ukraina vaheliste sidemete tugevdamises võimalust julgustada Kiievit alustama rahukõnelusi Venemaaga hiljem sel aastal, ütles kolme valitsuse ametnikud, kuna mitmed Kiievi läänepartnerid kahtlevad üha enam riigi suutlikkuses tagasi vallutada kõik territooriumid.

Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak koostas eelmisel nädalal plaani kokkuleppeks, millega Ukrainale antakse sõja lõppedes palju laiem juurdepääs täiustatud sõjavarustusele, relvadele ja laskemoonale, et end kaitsta. Ta ütles, et plaan peaks olema juulis toimuva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni aastakoosoleku päevakorras, vahendab Wall Street Journal.

Aasta pärast sõda toetavad algatust ka Pariis ja Berliin ning kõik kolm valitsust näevad selles võimalust suurendada Ukraina usaldust ja anda sealsele valitsusele stiimul alustada läbirääkimisi Venemaaga, ütlesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Briti ametnikud.

Ametnikud ütlesid ettevaatlikult, et igasugune otsus selle kohta, millal ja mis tingimustel rahukõnelused algavad, on täielikult Ukraina otsustada. Sunak ütles reedel, et lääs peaks andma Ukrainale relvi, mis annaks Ukrainale lahinguväljal „otsustava eelise”, sealhulgas sõjalennukeid.

Kuid avalik retoorika varjab Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa poliitikute süvenevaid kahtlusi, et Ukraina suudab venelased välja ajada Ukraina idaosast ja Krimmist, mida Venemaa on kontrollinud alates 2014. aastast, ning veendumust, et Lääs saab aidata säilitada sõjategevust vaid nii kauaks, eriti kui konflikt satub ummikseisu, väidavad kolme riigi ametnikud.

„Me kordame, et Venemaa ei tohi võita, aga mida see tähendab? Kui sõda jätkub sellise intensiivsusega piisavalt kaua, muutuvad Ukraina kaotused väljakannatamatuks,” ütles üks kõrge Prantsuse ametnik. „Ja keegi ei usu, et nad suudavad Krimmi kätte saada.”

Selline jutt on teravas vastuolus president Bideni ja teiste lääneriikide juhtide sel nädalal avaldatud avalike kommentaaridega, kes kutsusid üles ühtsusele, et astuda vastu Venemaa agressioonile. Keegi ei maininud väljavaadet alustada lähitulevikus Kiievi läbirääkimisi Moskvaga.

Oma tulises kõnes Varssavis püüdis Biden läänt kokku kutsuda, öeldes: „Autokraadi isu ei saa rahuldada; neile tuleb vastu seista.”

USA ametnikud keeldusid NATO kavandatavat julgeolekupakti kommenteerimast. Washington on öelnud, et soovib, et Ukraina oleks pärast sõda piisavalt relvastatud, et Venemaa tulevasi rünnakuid ära hoida.

Saksamaa valitsus keeldus kommentaaridest. Briti ja Prantsusmaa valitsuse kõneisikud ei vastanud kohe kommentaaritaotlustele.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütlesid Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et ta peab hakkama kaaluma rahukõnelusi Moskvaga, kui kolm liidrit kohtusid selle kuu alguses Pariisis, ütlesid vestlusega tuttavad inimesed.

Õhtusöögi ajal Élysée palees, Prantsusmaa presidendi uhkes residentsis edastas Macron kainema sõnumi, ütlesid ametnikud, öeldes Zelenskile, et isegi sellised surmavaenlased nagu Prantsusmaa ja Saksamaa pidid pärast Teist maailmasõda rahu sõlmima.

Macron ütles Zelenskile, et ta on olnud suurepärane sõjajuht, kuid et ta peab lõpuks rõhuma poliitilisele riigimehelikkusele ja tegema rasked otsused, ütlesid need inimesed.

Möödunud nädalavahetusel Münchenis peetud julgeolekukonverentsi järel kõneledes sai Macronist üks esimesi Lääne liidreid, kes seadis avalikult kahtluse alla, kas Ukraina või Venemaa suudavad oma lahinguvälja eesmärke saavutada, öeldes, et kumbki pool ei suuda sõjaliselt võitu saavutada.

Ta ütles Prantsuse meediale: „Praegu on meil vaja seda, et Ukraina alustaks sõjalist pealetungi, mis lükkab Venemaa rinde tagasi, et avada tee läbirääkimiste juurde tagasipöördumiseks.”

Zelenski ütles täna reedel, 24. veebruaril, et oli korduvalt kutsunud maailma liidreid üles avaldama survet kohtumiseks Venemaa presidendi Vladimir Putiniga enne sissetungi, millest Venemaa juht keeldus. Zelenski ütles, et Venemaa poolt viimase aasta jooksul toime pandud julmused muudavad sellised kõnelused võimatuks. „Nüüd oleme meie need, kes seda teha ei saa,” ütles Zelenski. „Seal pole millestki rääkida ega kellestki rääkida.”

Briti ametnik ütles, et NATO pakti teine ​​eesmärk on muuta Kremli arvamust. Kui Moskva näeb, et Lääs on valmis aja jooksul suurendama oma sõjalist abi ja kohustusi Ukrainale, võib see aidata Moskvat veenda, et ta ei suuda oma sõjalisi eesmärke saavutada.

Tšehhi Vabariigi presidendiks valitud ja endine NATO komandör kindral Petr Pavel ütles Müncheni konverentsil: „Võime sattuda olukorda, kus Ukraina territooriumi teatud osade vabastamine võib kaasa tuua rohkem inimkaotusi, kui see on ühiskondlikult talutav…. Võib juhtuda, et ukrainlased võivad hakata mõtlema teisele tulemusele.”

Prantsusmaa ja Saksamaa on teatanud, et nad ei tarni Ukrainale uut tüüpi relvi, kui lahingud lähinädalatel jätkuvad. Ja kuigi Suurbritannia koolitab Ukraina reaktiivhävitajate piloote, on ametnike sõnul see osa pikemaajalisest eesmärgist hoida ära Venemaad tulevasi rünnakuid.

Möödunud nädalal Münchenis esinenud USA välisminister Antony Blinken ütles, et sõda peab lõppema tema sõnul püsiva rahuga. Ta ütles, et see tähendab, et tuleb tagada, et Ukrainal on võime agressiooni ära hoida ja vajadusel end selle vastu tõhusalt kaitsta.

„Me peame mõtlema – ja me mõtlemegi – sellele, milline näeb välja sõjajärgne tulevik, et tagada ukrainlastele julgeolek ja stabiilsus ning Euroopa julgeolek ja stabiilsus,” lisas ta.

Teoreetiliselt võib iga NATO liige Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekule veto panna, kuid organisatsioon tegutseb konsensuse alusel ja sellist algatust ei arutataks isegi tippkohtumisel, ilma et tal oleks alliansis laialdane toetus.

See pakkumine ei sisalda NATO täisliikmelisust, mida Ukraina on taotlenud. Piiratum kokkulepe võib siiski olla samm õiges suunas seni, kuni see on osa protsessist, mis peaks kunagi tulevikus lõppema liikmeks saamisega, ütles Ukraina välisministri asetäitja Andri Melnõk.

„Soovime omada julgeolekugarantiid teel NATO poole,” ütles Zelenski täna reedel pressikonverentsil.

Kolme riigi ametnikud ütlesid, et sõlmitav pakt ei sisalda kohustust paigutada Ukrainasse NATO vägesid. Samuti ei paku see Kiievile artikli 5 kaitset, mis nõuab, et kõik liikmed tuleksid teisele appi, kui seda rünnatakse ja abi palutakse. Kuid nad ütlesid, et see annab Ukrainale sõjalised vahendid Venemaa tulevaste rünnakute ärahoidmiseks.

Kuigi täpsed tingimused ei ole fikseeritud, ütlesid mitmed neist ametnikest, et Ukraina saaks juurdepääsu laiale hulgale NATO standardsetele relvasüsteemidele ja integreerib oma relvajõud tihedamalt lääne kaitsetööstuse tarneahelasse. Saksamaa on juba teatanud valmisolekust anda alaliselt spetsiifilist abi, sealhulgas õhutõrjet, raskekahurväge, tanke ja laskemoona. Suurbritannia on rääkinud sõjalennukite tarnimisest. Ametnike sõnul jätkavad üksikud liikmed Ukrainale kahepoolse sõjalise abi andmist.

„NATO tippkohtumine peab esitama Ukrainale selge pakkumise, samuti selleks, et anda Zelenskile poliitiline võit, mida ta saab kodus esitada läbirääkimiste tõukejõuna,” ütles Briti ametnik. „Venemaa sõjad kipuvad külmuma ja seejärel lahti sulama ning seepärast vajab Ukraina meilt rohkem garantiisid.”

Kui London, Pariis ja Berliin näevad võimalust, et Kiiev peab otsima Venemaaga kõnelusi pärast sel kevadel eeldatavat vasturünnakut, mis võib aidata tal rohkem territooriumi tagasi saada, siis teised Ukraina toetajad arvavad, et läbirääkimisi ei tohiks pidada seni, kuni Venemaa väed jäävad Ukraina pinnale. Paljud juhivad tähelepanu sellele, et Putin pole näidanud üles ühtegi märki, et oleks valmis heas usus rahu arutlema.

Enamik Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusi kardab, et Ukraina sundimine läbirääkimistele enne, kui Moskva või Kiiev on selleks valmis, võib julgustada Venemaad, viidates lääneriikide kahanevale toetusele. Need valitsused usuvad, et Putin on endiselt pühendunud oma esialgsele sõjaaegsele eesmärgile vallutada Ukraina pealinn ja kukutada selle valitsus.

Samas ei taha NATO idaliikmed paista kui rahukõneluste takistus. Poola, Tšehhi ja Balti riigid on toetanud Zelenski sõja lõpetamise plaane, kümnepunktilist ettepanekut, mis sisaldab rahalist hüvitist, sõjakuritegude kohtuprotsesse Venemaa ametnikele ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist.

Londoni-Pariisi-Berliini ettepanek kujutab endast üht potentsiaalset julgeolekutagatiste kogumit, mis võib lubada Ukrainal olla kindel, et Venemaa ei kasutaks relvarahu pausina enne uue sissetungi alustamist.

Seitsme riigi liidrid, kuhu kuuluvad Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa, ütlesid reede õhtul oma avalduses, et on valmis võtma „julgeoleku- ja muid kohustusi, et aidata Ukrainal end kaitsta, kindlustada oma vaba ja demokraatlik tulevik ning heidutada tulevikus Venemaa agressiooni.”

Kesk-Euroopa ametnike sõnul on ettepanekut seni arutatud vaid kuluaarides, kuid nad on üldiselt tõrksad alla kirjutama Ukraina mis tahes pikaajalisele NATO staatusele, mis jääb alla alliansi täisliikmelisusele.