USA kaitseministeerium Pentagon kavandab uut „massihävitusrelva”, mis hõlmab tuhandeid droone, mis ründavad õhus, maal ja vees, et hävitada vaenlase kaitsemehhanisme, kuid eksperdid kardavad, et inimesed võivad kaotada kontrolli selliste „sülemite” üle.

Äärmiselt salajane projekt, mille nimeks on AMASS (Autonomous Multi-Domain Adaptive Swarms-of-Swarms), esindab enneolematus ulatuses automatiseeritud sõjapidamist, vahendab Daily Mail.

AMASS on endiselt planeerimisetapis, kuid kaitseuuringute agentuur DARPA (Defense Advanced Research Project Agency) on kogunud tarnijatelt pakkumisi 78 miljoni dollari suuruse lepingu jaoks.

Väikesed droonid varustatakse relvade ning navigeerimis- ja suhtlusseadmetega, nende võimed ulatuvad radari segamisest kuni surmavate rünnakuteni.

Kuigi tehnoloogia muudab seda, kuidas USA sõtta läheb, on valdkonna asjatundjad mures.

Virginia George Masoni ülikooli poliitikateadlane Zachary Kallenborn ütles: „Kui sülem kasvab, muutub inimestel peaaegu võimatuks selle otsuseid juhtida.”

USA sõjavägi on kasutanud lahinguväljal mehitamata õhusõidukeid alates 2001. aastast, kuid on sellest ajast alates on hakanud kasutama väiksemaid ja raskemini avastatavaid masinaid, et hiilida üle vaenlase rindejoontest, et hävitada laagreid või isegi segada muid tehnoloogiaid.

DARPA AMASS laseb korraga välja tuhandeid droone, et täita mitmeid ülesandeid ilma inimese sekkumiseta.

USA armee kolonelleitnant Paul Lushenko ütles eelmisel aastal Cornelli paneelis kõneledes: „Droonid võivad aidata, nad saavad jälgida ja tappa.”

„Teoreetiliselt võib AMASS olla täiesti mittesurmav, sooritades segavaid või muid mittekineetilisi rünnakuid, et toetada teisi platvorme, mis tegelikult kaitsemehhanisme hävitavad,” ütles Kallenborn.

„Ma arvan, et see on siiski ebatõenäoline,” lisas ta.

AMASS-i projekti arendus hõlmab katseid nii reaalsete kui ka virtuaalsete drooniparvedega, suurendades seejärel järk-järgult nende suurust ja keerukust.

DARPA riiklike lepingudokumentide kohaselt loob AMASS võimaluse dünaamiliselt juhtida ja kontrollida (C2) erinevat tüüpi mehitamata autonoomseid sülemeid (st sülemite sülemeid) ühise C2 keelega.

DARPA teatas, et sülemid määratakse „optimeerimisprotsessi kaudu, mis võtab arvesse missiooni eesmärke, prioriteete, riske, ressursside saadavust, sülemi võimeid ja ajastust.”

DARPA pressiesindaja ütles väljaandele SWNS, et eesmärk on hoida inimesi tegemas olulisi otsuseid ning droonid ootavad luba tegutsemiseks, kui side kaob.

Vastavalt USA kaitseministeeriumi autonoomsete relvade poliitikale (tuntud kui direktiiv 3000.09): „Autonoomsed ja poolautonoomsed relvasüsteemid kavandatakse nii, et komandörid ja operaatorid saaksid jõu kasutamise üle anda inimhinnangu vajalikul tasemel.”

AMASS ei ole ainus DARPA projekt, mis hõlmab autonoomsete droonide sülemeid.

Aastaid on asutus arendanud projekti OFFSET (Offensive Swarm-Enabled Tactics Program), mis hõlmaks kuni 250 õhu- ja maadrooni.

Esimese tõelise drooniparve katse tegi Iisrael 2021. aasta konfliktis Hamasiga Gazas. Aga see polnud midagi AMASSi mastaabis.