Mõlemad sõja osapooled valmistuvad pärast kuudepikkust aeglaselt kulgenud võitlust ründama. Venemaa alustab arvatavalt esimesena.

USA väljaanne New York Times avaldas analüüsi, kuidas kumbki pool üritab kujundada kriitilist järgmist etappi Ukrainas.

Suure osa talvest kujunes Ukraina sõda aeglaselt kulgevaks, kuid äärmiselt vägivaldseks võitluseks piki 1000 kilomeetri pikkust sakilist rindejoont riigi kaguosas. Nüüd on nii Ukraina kui ka Venemaa valmis rünnakuks.

Venemaa, kes on ettevaatlik Ukraina kasvava lääneriikidest tarnitud relvaarsenali suhtes, alustab esimesena.

Kasutades kümneid tuhandeid uusi võitlejaid lootuses Ukrainast jagu saada, ründavad selle väed tugevalt kindlustatud positsioone üle pommidest laastatud põldude ja läbi kõrbenud metsade riigi idaosas. Nad otsivad nõrku kohti, loodavad neid ära kasutada ja panevad aluse Ukraina hoiatuse kohaselt Moskva kõige ambitsioonikamale rünnakule pärast sõja algust.

Ukraina peab nüüd end kaitsma Venemaa rünnaku eest, säilitades ressursse, mida ta vajab oma pealetungi alustamiseks.

Kiiev koolitab väljaspool riiki tuhandeid oma sõdureid ning püüab koguda raskerelvi ja laskemoona enne rünnakut, mille eesmärk on Venemaa armee „kontide murdmine”, ütles Ukraina riikliku julgeolekunõukogu endine direktor Oleksandr Danõljuk.

Sõjaväeanalüütikud väidavad, et tõenäoliselt üritatakse jagada vaenlase väed kahte lehte, lootes murda läbi Venemaa liinidest lõunas ja seada ohtu Krimmist väljuvad varustusliinid.

„Pole kahtlust, et mõlemad pooled tahavad rünnakule minna,” ütles Austraalia erukindral Mick Ryan, kes on uurimisasutuse Lowy Institute liige, „kuid see sõltub tegelikult, kui palju suudab kumbki pool panustada.”

Venemaa president Vladimir Putin andis korralduse kogu Donbassi piirkond märtsiks vallutada, teatas Ukraina luure.

Kuivõrd Ukrainas on juba umbes 320 000 Vene sõdurit ja hinnanguliselt 150 000 on veel väljaõppeplatsidel, võib Kreml rünnakute hulgaga üritada Ukraina positsioone vallutada.

Venemaa on juba tugevdanud idarinnet, et rünnata Ukraina võtmepositsioone. Venemaa soovib kindlustada sümboolset võitu, tõrjudes ukrainlased lõpuks välja Bahmutist, kus lahingud on kestnud maikuust saadik.

Venemaa eesmärk on lisaks kindlustada tarneliinid, mis on Ukraina edu jaoks üliolulised. Venemaa on alustanud ägedat vasturünnakut, et kaitsta Kreminnat, mis asub Luhanskis oblastis suurel põhja-lõunasuunalisel maanteel. Samuti rünnatakse Vuhledari kagus, kus Ukraina positsioonid on vaid mõne kilomeetri kaugusel ainsast raudteeühendusest Krimmiga.

Venemaa koondab kümneid tuhandeid sõdureid viisil, mis viitab sellele, et ta võib püüda põhjast alla ja lõunast üles liikuda nagu näpitsatega, mis piirab sisse Ukraina väed Donbassis, väidavad sõjalised analüütikud.

Kuid Venemaa võib proovida ka Ukraina kaitset nõrgestada, avades uue rinde.

Rünnak uuelt rindelt tähendaks tõenäoliselt tulekut Venemaa enda territooriumilt, mistõttu ukrainlased jälgivad tähelepanelikult liikumist piirilinna Sumõ ümbruses, samuti kõiki katseid tagasi Harkivi oblastisse naasta.

Lääne luure, kommertssatelliitide ja Venemaa okupatsiooni õõnestamise nimel tegutsevate partisanide võrgustiku abi kasutades rääkisid Ukraina kõrged ametnikud, et Moskva vahetud kavatsused on tõusmas fookusesse.

Nad koondavad kümneid tuhandeid sõdureid, sealhulgas eelmisel sügisel toimunud massimobilisatsiooni reservväelasi, just väljaspool Ameerika täppisrakettide laskeulatust. Formeeringud viitavad sellele, et nad valmistuvad ümber piirama Donetski ja Luhanski oblastis paiknevaid Ukraina vägesid.

Ukraina endine kaitseminister Andri Zagorodnjuk ütles, et eeldab, et Vene armee üritab Donbassi vallutada, seejärel „teatab oma sõjalise erioperatsiooni lõpuleviimisest” ja kutsub läbirääkimistele.

Kuid ta märkis, et see on Venemaa kolmas katse Donbassi vallutada pärast sõja algust; kaks esimest mõlemad ebaõnnestusid.

Suurbritannia sõjaväeluure teatas teisipäeval, et Venemaa on püüdnud alustada „suure pealetungi operatsioone” alates eelmise kuu algusest, kuid laskemoona ja manööverüksuste puudumise tõttu on tal õnnestunud „võita nädalas vaid paarsada meetrit territooriumi”.

Ukraina võib sõjaliste analüütikute sõnul lubada endale taktikalisi taandumisi seni, kuni ta ei riski oma rinnete täieliku kokkuvarisemisega viisil, mis toob kaasa vägede ümberpiiramise.

Igasugune lahing Ukraina liinide läbimurdmiseks algaks veelgi intensiivsemate Vene suurtükirünnakutega, rünnakureaktiivlennukite maapealse pommitamise ja madalalt lendavate helikopterite rünnakutega, ütles Ukraina armee endine kolonel ja sõjakommentaator Serhi Hrabski Ukraina meediale. Ta ütles, et sellele järgneksid tõenäoliselt tanki- ja jalaväe maapealsed rünnakud üle kaevikuliinide vahelise puhvertsooni.

„Peamine jõupingutus toimub kohapeal, kus venelased kasutavad oma traditsioonilist taktikat, tohutut tankide kontsentratsiooni, soomustransportööre ja väga intensiivset suurtükituld,” ütles Hrabski.

Venemaa soovib kiiresti liikuda, kuna president Vladimir Putin avaldab pärast kuudepikkuseid piinlikke tagasilööke oma äsja ametisse nimetatud Ukraina komandörile kindral Valeri Gerasimovile survet vallutada territoorium ja anda kodumaisele ja rahvusvahelisele publikule edust märku.

Venemaal on ka muidu kiire. Lubatud on Lääne relvastust, mis võib lahingutes midagi muuta, nagu Saksamaal toodetud tankid Leopard ja Ameerika jalaväe lahingumasinad Bradley, kuid need pole veel kohale jõudnud.

Moskva jälgib teateid Lääne relvatarnete kohta, ütles endine riikliku julgeoleku nõunik Danõljuk, ja soovib olla „kindel, et nad suudavad tegutseda enne, kui saame, mida tahame”.

Ukrainal on piiratud väljavaated edeneda idas, kus Venemaal on kindlustatud positsioonid ja rajatud varustusliinid alates 2014. aastast. Mujal edenemiseks peab Ukraina hoidma ära Venemaa pealetungi, säilitades samal ajal vägesid ja varustust.

Analüütikute sõnul on Ukraina jaoks kõige lootustandvam vasturünnak lõunas.

Suur osa sealsest Venemaa poolt okupeeritud territooriumist on HIMARS-rakettide laskeulatuses, mis on sundinud Venemaad viima oma laskemoonalaod, juhtimiskeskused ja muud kriitilised varud rindest kaugemale.

Melitopol oleks Ukraina pealetungi ilmselge sihtmärk: linn asub kahe suure maantee ja ülitähtsa raudteeliini ristumiskohas, mistõttu on see kriitilise tähtsusega Venemaa vägede varustamiseks lõuna pool.

Kui Ukraina suudab Vene väed lõhestada, nõrgendab see oluliselt Venemaa haaret Hersoni oblastis. Ilma idapoolsete tarneteedeta saaksid Venemaa abiväed saabuda ainult Krimmi kaudu – see on palju pikem marsruut, mis jääb samuti HIMARS-rakettide laskeulatusse.

Kuid edasi liikumine saab olema keeruline. Venemaa on ehitanud kaitserajatisi üle kogu rindejoone ning tihedaim kaevikute ja tankitõrjelõksude võrgustik on Melitopoli ümbruses.

Sõjaväeanalüütikud ja endised Ukraina julgeolekuametnikud osutavad Ukraina vastupealetungi kõige ahvatlevama sihtmärgina Venemaa nn maismasillale, mis ulatub üle Lõuna-Ukraina Venemaa piirist Krimmi poolsaareni.

Venemaa usub ka, et see on tõenäoliselt ründejoon, ütles Ukraina lõunaosa väejuhatuse pressiesindaja Natalja Gumenjuk.

Nad toovad kohale rohkem sõdureid, et kaitsta kiiruga püstitatud kaitsepositsioone, kuid ta ütles, et Ukraina on suutnud piirata nende võimet tuua sisse rasketehnikat.

„Näeme, et nad koguvad Melitopoli ümbruses ja Krimmis varustust, kuid nad ei saa seda lähemale tuua,” ütles ta ühes intervjuus. „Nad tahaksid, aga meie jõud ei anna neile võimalust.”

Kiiev loodab, et Lääs annab kiiresti suurema ulatusega relvad, mis võimaldab taas häirida Venemaa positsioone, nagu nad tegid siis, kui Ukraina vallutas novembris tagasi osa riigi lõunaosast, sealhulgas Hersoni linna.

See rünnak sai palju tähelepanu. Seekord soovib Ukraina jätta Venemaa jaoks saladuseks, kuhu ja millal võib löögi anda.

„Venelased ootavad aktiivset tegevust meie poolelt lõunas,” ütles Gumenjuk. „Me säilitame seda pinget. Nii demoraliseerime vaenlast.”

Näiteks edukas rünnak üle avatud stepi praeguse rindejoone ja Venemaa poolt okupeeritud Melitopoli linna vahel lõikaks Venemaa valduses oleva territooriumi Ukrainas kaheks eraldi tsooniks, mis raskendaks oluliselt Venemaa niigi pingelist logistikat.

Ukraina sõjalise analüütiku Hrabski sõnul ühendab Ukraina maapealse pealetungi kauglöökidega, esmalt pehmendades vastase kaitsevõimet, tulistades täppissuurtükimürske ja rakette komandopunktide, väeosade ja laskemoonaladude pihta.

Seejärel püütakse Vene liinidest läbi murda ja kiiresti manööverdada, kuigi venelased on end lõunas korralikult kindlustanud ja osutavad tõenäoliselt visa vastupanu.