Ukraina idaosa väikeses külas, mis asub sõja järgmise etapi keskmes, hindab Ljudmila Degtjarjova Venemaa edasitungi, kuulates suurtükimürskude kärgatusi.

Nüüd on neid aina rohkem. Ja neid tuleb üha sagedamini, kuna Vene väed liiguvad edasi, vahendab New York Times.

„Te peaksite seda ilutulestikku siin nägema,” ütles 61-aastane Degtjarjova, kui ümberringi kostis suurtükkide müra. „See on nagu aastavahetus.”

Venemaa sõjavägi valmistub alustama uut pealetungi, mis võib peagi neelata Degtjarjova elukoha Nevske küla ja võib-olla palju muudki Donbassi nime all tuntud Ukraina idaosas. Kuid juba praegu on Venemaa hoogustunud rünnaku mõju tunda linnades ja külades sadade kilomeetrite pikkusel lainelisel idarindel.

Kurnatud Ukraina väed kurdavad, et nad on juba vähemuses ja alarelvastatud isegi enne, kui Venemaa on käiku lasknud suurema osa oma umbes 200 000 äsja mobiliseeritud sõdurist. Ja haiglate arstid räägivad kasvavatest kaotustest, kui nad näevad vaeva kohutavate vigastustega võitlejate eest hoolitsemisel.

Venemaa kavandatud edasitungi puhul on tsiviilisikud taas silmitsi piinava otsusega, kas lahkuda või jääda saabuvat õnnetust ootama. See piirkond Donbassi põhjaosas oli viimaste seas, mis vabastati eelmisel sügisel Ukraina kiirrünnakus, mis tekitas kohalikes elanikes lootust, et nende kuudepikkune trauma on möödas.

Kuid sõda on tagasi tulnud. Kaks nädalat tagasi maandus Degtjarjova õuele Vene mürsk ja kui ta nädalavahetusel oma tuleviku üle mõtiskles, hõõgusid tema aida jäänused ikka veel.

Tal on hoolitsemist vajavad küülikud, pardid ja kolm tiinet lehma. Kana, kelle suled olid hiljutise rünnaku käigus osaliselt ära põlenud, toibus heinte sees lamades, väike vigastatud jalg isetehtud lahases.

Naine kurvastas, et kui venelased tagasi tulevad, peab ta põgenema.

„Ma hakkasin oma asju pakkima, kui aus olla,” ütles ta. „Sõdurid katavad mind ja ma lahkun. Lasen oma lehmad välja ja lähen. Ma ei taha sinna tagasi minna.”

Millal ja kus uus pealetung tegelikult algab, on endiselt ebaselge, kuid Ukraina ametnikud on tõsiselt mures. Ukraina sõjaväele anti enne sõda kohutavaid hinnanguid, aga Venemaa varajased katsed pealinna Kiievit vallutada suudeti tagasi lüüa ning lõpuks suudeti Vene väed ajada tagasi riigi kirde- ja lõunaosas.

Kuid Vene sõjaväge muudkui tuleb peale. Just praegu on äsja mobiliseeritud väed lõpetamas väljaõpet ja astumas lahinguväljale; vägede hulka kuulub sama palju sõdureid kui eelmisel aastal osales esialgses sissetungis.

Nad võivad lahinguvalmis olla juba kahe nädala pärast, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai – palju varem, kui Ukrainasse oodatakse uute lääne relvade, sealhulgas tankide ja raskete soomustatud lahingumasinate saabumist.

„Neid on nii palju,” ütles Haidai uute mobiliseeritute kohta. „Need ei ole elukutselised sõdurid, kuid ikkagi tulistavad meie suunas 200 000 inimest.”

Eeldatakse, et Venemaa ründab kõvasti, püüdes tagasi pöörata peaaegu aasta kestnud ebaõnnestumise. Kuigi Kiievi vastu suunatud rünnakut peetakse praegu ebatõenäoliseks, püüavad Vene väed tõenäoliselt tagasi saada eelmisel sügisel kaotatud territooriume, samuti võtta täielik kontroll Donbassi üle, mis on Venemaa presidendi Vladimir Putini põhieesmärk.

Sõjaväeanalüütikud ütlevad, et üks tõenäoline stsenaarium on see, et Vene väed tulevad kaarega põhjast alla ja lõunast üles, luues suure haarde, mis lõikavad ära Ukraina ida- ja läänesuunalised varustusliinid. See paneks sellised külad nagu Nevske Venemaa tõenäolise edasiliikumise tee peale.

Kohalike jaoks on see katastroof. Siin, Ukraina rünnaku servas pole inimesed kogenud vabanemise vilju nii, nagu ukrainlased kaugemal läänes. Endiselt pole elektrit ega vett ja võitlus pole kunagi vaibunud. Koristamata päevalillepõllud on täis lumega täidetud kraatreid ning ala on täis põlenud tanke ja lõhkemata laskemoona ning miine, mis tapavad sageli kariloomi. Piirkonda läbides kohtab aeg-ajalt nende külmunud kehasid või luid.

Nevskest veidi põhja pool asuvas Makiivkas on tapetud viis Ruslan Vasiltšenko lehma ja allesjäänud lehmad hukkusid pärast seda pisikeses laudas, mida tabasid pommikillud. Tema aias on põlenud tank ja sisehoovis kaks hävinud autot. Ta ütles, et eeldab, et asjad lähevad peagi palju hullemaks.

„Viimastel päevadel on sõdurid tulnud meile ütlema, et me ei peaks oma kodudest lahkuma,” ütles ta.

Venemaa pealetungi esimesed etapid on juba alanud. Ukraina vägede andmetel langeb tõenäoliselt peagi Ukraina idaosa linn Bahmut, mida Venemaa väed on püüdnud vallutada juba suvest saadik. Mujal liiguvad Vene väed väikeste rühmadena edasi ja testivad rindejoont, otsides Ukraina nõrkusi.

Jõupingutused avaldavad juba praegu pinget Ukraina sõjaväele, mis on kurnatud peaaegu 12 kuud kestnud rasketest lahingutest.

Sõdurid väidavad, et neil on tanke ja suurtükke, kuid kumbagi pole piisavalt ning laskemoona on neil palju vähem kui nende vastastel. Vene väed on hakanud välja tooma ka keerukamaid relvi, näiteks tanki T-90, mis on varustatud tehnoloogiaga, mis suudab tuvastada USA-s toodetud tankitõrjerelvade, näiteks Javelinide sihtmärke, piirates nende tõhusust.

Peamiselt on aga väljakutse siiski arvuline.

„See on eriti raske, kui teil on 50 meest ja neil 300,” ütles 35-aastane jalaväesõdur nimega Pavlo, kes sai Bahmuti lähedal granaadikildudega silma. „Sa tõmbad nad maha ja nad muudkui tulevad ja tulevad. Neid on nii palju.”

Ukraina vägede kaotused on olnud tõsised. Nevske lähedal paikneva Karpaatide Sichi vabatahtliku üksuse võitlejad rääkisid, et viimastel nädalatel on hukkunud umbes 30 nende rühma võitlejat ning sõdurid ütlesid vaid osaliselt naljaga pooleks, et peaaegu kõigil on peapõrutus.

„On talv ja positsioonid on avatud; pole kuhugi peitu pugeda,” ütles üksuse sõdur hüüdnimega Rusin.

Ühes Donbassi rindehaiglas täitus surnukuur valgetesse kilekottidesse pakitud Ukraina sõdurite surnukehadega. Teises haiglas olid koridorid täis kuldfooliumist termotekkidega kaetud kanderaamidel haavatud sõdureid ja peaaegu terve päeva saabus rindelt pidev kiirabiautode vool.

Selle haigla sõjaväearst, 36-aastane Mõroslav Dubenko sirvis läbi fotosid kohutavate vigastustega sõduritest: alumine lõualuu purunenud, pool nägu puudu. Üks sõdur toodi sisse nii, et tema kõri oli kõrvast kõrvani lahti lõigatud. Dubenko suutis kahjustused kiiresti parandada ja sõdur jäi ellu.

„Tsiviilelus teate, et ükskõik kui kohutav teie vahetus ka poleks, saab see varem või hiljem otsa,” ütles Dubenko. „Siin, sa ei tea kunagi, millal see lõpeb.”

Arste ei vaja mitte ainult sõdurid; ka tsiviilisikud langevad sageli Venemaa rünnakute ohvriteks. 27-aastase sõjaväearsti Andri Drobnõtski jaoks on see osa Ukraina sõjaväehaiglate sihikindlast strateegiast. Eelmisel nädalal toodi sõjaväehaiglasse, kus Drobnõtski tegutseb, kiirkorras pensionil vangivalvur, kelle käe lõhkus küttepuid korjates plahvatanud mürsk. Drobnõtski aitas käe uuesti kokku õmmelda, päästes ilmselt nimetissõrme.

„Kui ohvreid on palju, tõmbab see tähelepanu kõrvale,” ütles ta. „Sa lihtsalt ei saa neid abita jätta, eks?”

Kas Venemaa suudab oma arvulist tugevust ära kasutada, on lahtine küsimus. Ukraina ja Lääne hinnangul sureb Vene sõdureid palju rohkem. USA ametnike hinnangul läheneb haavatud ja hukkunud Vene sõdurite arv 200 000-le, mis on jahmatav ohvrite arv.

Bahmuti lähedal asuva baasi magamisruumis tõmbas sõdur hüüdnimega Badger välja riidest koti ja viskas selle sisu võrevoodile. Sees oli pool tosinat nuga – üks hirve kabjast tehtud käepidemega – trofeed, mida ta enda sõnul oli võtnud surnud Vene sõduritelt.

„Meil on ka kaotusi, kuid neil on tohutud kaotused,” ütles Badger. „Oleme neid kõiki tohutul hulgal hävitanud.”

Nevske lähedal ütlesid Karpaatide Sichi sõdurid, et neil on praegu piisavalt laskemoona. Üks sõdur, hüüdnimega Diesel, näitas oma telefonis videoid Vene sõdurite surnukehadest, kelle ta tappis, kui need liiga lähedale tulid.

Nagu sõja algusest peale, teevad venelased jätkuvalt rumalaid vigu, ütles ta. Diesel ütles, et ühelt surnud ohvitserilt võttis ta ilma paroolita tahvelarvuti, millel olid kõigi nende miinide ja snaiprite koordinaadid.

Rindel jäädvustatud videos läheneb Diesel lumes lebavale kehale, vintpüss suunatud venelase peale. „Tere,” sosistas ta pärast seda, kui oli kindlaks teinud, et mees on surnud. „Kas sa magasid hästi?”