Ukraina ametnikud tunnistasid, et nad vajavad USA ja tema liitlaste esitatud või kinnitatud koordinaate enamiku rünnakute jaoks, kasutades täiustatud USA raketisüsteeme. See on varem avaldamata info, mis näitab USA kaitseministeeriumi Pentagoni seni arvatust sügavamat ja operatiivsemalt aktiivsemat rolli sõjas.

See varem avalikustamata info, mida kinnitasid kolm Ukraina kõrget ametnikku ja üks USA kõrge ametnik, avaldati pärast kuudepikkusi Kiievi vägede rünnakuid Venemaa sihtmärkide – sealhulgas peakorterite, laskemoonalaodude ja kasarmute – vastu Ukraina pinnal USA-st saadetud suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi ehk HIMARS-i ja muude sarnaste täppisjuhtimisega relvadega nagu mitmikraketisüsteem M270.

Üks Ukraina kõrge ametnik ütles, et Ukraina väed ei käivita peaaegu kunagi täiustatud relvi ilma konkreetsete koordinaatideta, mille on andnud USA sõjaväelased mujal Euroopas asuvast baasist. Ukraina ametnike sõnul peaks see protsess andma Washingtonile kindlustunde Kiievile pikema ulatusega relvade andmisel.

Anonüümsust palunud USA kõrge ametnik tunnistas Ameerika võtmerolli sõjas ja ütles, et abi sihtmärkide leidmisel tagab täpsuse ja säilitab maksimaalse tõhususe piiratud laskemoonavarude puhul. Ametnik ütles, et Ukraina ei taotle USA-lt heakskiitu ründmiseks ja Venemaa vägesid sihitakse tavapäraselt muude relvadega. Ametnik ütles, et Ameerika Ühendriigid pakuvad koordinaate ja täpset sihtimisteavet üksnes nõuandvas rollis.

Satelliitjuhtimissüsteemi GPS poolt juhitud rünnakud on tõrjunud Moskva vägesid lahinguväljal ja neid on peetud peamiseks teguriks Kiievi allajäänud katses tõrjuda peaaegu aasta väldanud Venemaa rünnakut. Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski detsembris Valget Maja külastas, andis ta president Bidenile sõjaväemedali, mille oli heaks kiitnud Ukraina HIMARSi üksuse ülem seniste teenete eest.

See teema on tundlik USA valitsuse jaoks, kes on rõhutanud oma mittesõjaka sõbra rolli suveräänsuse ja ellujäämise eest võitleva Kiievi valitsuse osas. Kreml on korduvalt süüdistanud Ühendriike ja selle NATO liitlasi Ukrainas nn proxy ehk vahendatud sõja pidamises.

Pentagoni kõrgemad ametnikud keeldusid mitu päeva vastamast küsimustele, kas ja kuidas nad annavad rünnakute jaoks koordinaate, viidates murele operatiivturvalisuse pärast. Selle asemel esitasid nad avalduse, milles rõhutati Ameerika osaluse piiranguid.

„Oleme pikka aega tunnistanud, et jagame Ukrainaga luureandmeid, et aidata neil kaitsta oma riiki Venemaa agressiooni eest, ja oleme aja jooksul optimeerinud teabe jagamist, et toetada nende taotlusi ja nende sihtimisprotsesse parema kiiruse ja ulatusega,” ütles Pentagoni pressiesindaja brigaadikindral Patrick Ryder avalduses. „Ukrainlased vastutavad sihtmärkide leidmise, nende tähtsuse järjekorda seadmise ja seejärel lõpuks otsustamise eest, milliseid sihtmärke rünnata. USA ei kiida sihtmärke heaks ega ole seotud sihtmärkide valimise ega kinnitamisega.”

Ukraina kõrge ametnik kirjeldas sihtimise protsessi üldiselt: Ukraina sõjaväelased määravad kindlaks sihtmärgid, mida nad tahavad tabada ja millisesse asukohta, ning see teave saadetakse seejärel kõrgematele komandöridele, kes edastavad seejärel USA partneritele taotluse täpsemate koordinaatide saamiseks. Ameeriklased ei anna alati küsitud koordinaate, ütles ametnik, mille puhul Ukraina väed ei saa rünnata.

Ukraina võib sooritada rünnakuid ka ilma USA abita, kuid kuna Kiiev ei taha väärtuslikku laskemoona raisata, otsustab ta tavaliselt mitte rünnata ilma USA kinnituseta, ütles ametnik, lisades, et protsessi kohta pole kaebusi olnud.

Ukraina valitsus on juba mitmeid kuid teinud Washingtonis lobitööd pikema ulatusega täppisrelvade saamiseks.

Ukrainas on raketüsüsteemid HIMARS ja sarnased relvad nagu mitmikraketisüsteemid M270, millest igaüks tulistab USA-s toodetud rakette, mis suudavad liikuda kuni 80 kilomeetrit.

Ukraina ametnikud on nõudnud ka armee taktikalist raketisüsteemi ehk ATACMS-i, laskemoona, mida saab tulistada samast raketisüsteemist ja mille ulatus kuni 300 kilomeetrit. Bideni valitsuse ametnikud on keeldunud andmast seda relva, mida on piiratud koguses ja mida USA kõrged ametnikud peavad eskalatsiooniks, mis võib Venemaad provotseerida ja USA otse sõtta kaasa tõmmata.
Kiiev on lubanud, et ta ei kasuta pikema tegevusraadiusega rakette üle Venemaa piiri ründamiseks.

Ukraina kõrge ametnik väitis, et ATACMS-i saamisel seisavad Ukraina sõjaväe ees samad piirangud, mis praegu tavaliste HIMARS-i laskude puhul, kuna Ukraina sõltub endiselt USA sihtmärgi koordinaatidest.

„Te kontrollite niikuinii igat lasku, nii et kui ütlete: „Me kardame, et kasutate seda mõnel muul eesmärgil”, siis me ei saa seda teha isegi siis, kui tahame,” ütles Ukraina kõrge ametnik.

USA kõrge ametnik vaidlustas selle kirjelduse. Ta ütles, et „ei vasta tõele, et ukrainlased juhivad tuld meie poolt heaks kiidetud sihtmärkide pihta”.

Ukraina sõjaväeametnikud on öelnud, et Vene väed on viinud oma laskemoonavarud HIMARS-i levialast välja, mis on toonud kaasa Ukraina linnade ja sõdurite igapäevase pommitamise järsu vähenemise, kuid vähendanud ka Kiievi suutlikkust Moskva arsenali sihikule võtta. ATACMS-iga võtaksid ukrainlased tõenäoliselt sihikule Venemaa sõjalised rajatised Krimmis, kuhu Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult sisse tungis ja selle annekteeris.

USA kiitis hiljuti heaks ka teise GPS-juhitava laskemoona soetamise ja tarne, maapinnalt lastava väikese läbimõõduga pommi ehk GLSDB, mis suudab liikuda ligi 150 kilomeetri kaugusele ja mida saab kasutada HIMARSi ja sarnaste raketisüsteemidega. Need pommid olid algselt kavandatud lennukist laskmiseks, kuid neid on muudetud.

Ukraina raketivägede ja suurtükiväe väljaõppe juht kindralmajor Andri Malinovski ütles oktoobris ajalehele The Washington Post antud intervjuus, et Ukraina lääneliitlased kinnitasid enne Harkivi vastupealetungi sihtmärkide koordinaadid.

Tema sõnul töötasid partnerid välja protsessi, mille käigus sai Ukraina täpsed koordinaadid tagamaks, et nad ei laseks mitmekordsete raketisüsteemidega mööda, kuna kiire vasturünnak tabas Vene vägesid ootamatult. Sihtimisteave andis ka lahenduse, kui Vene signaalide segamine takistas õhust droonide luuret lahinguväljal, ütles Malinovski.

„Meie kaartide ja tarkvara järgi on punktil ühed koordinaadid,” ütles Malinovski. „Kuid kui anname selle sihtmärgi partneritele analüüsimiseks, on koordinaadid erinevad. Miks? Sest ameeriklastel ja NATO riikidel on juurdepääs sõjalistele satelliitidele.”

„Oleme põhimõtteliselt alati võrgus,” lisas Malinovski. „Nad saavad meile koordinaadid ja me laseme kohe MLRS-i välja.”

Kolmas Ukraina ametnik kinnitas, et sihtimine käib läbi Ameerika baasi ühes NATO riigis, ning kirjeldas protsessi kui „väga kiiret”. Washington Post ei avalda selle baasi nime USA ametnike palvel, kes viitasid julgeolekuprobleemidele.