Meil pole enam peaaegu üldse laskemoona, tunnistas Ukraina presidendi nõunik Ihor Žovkva intervjuus Bloombergi televisioonile.
Intervjuust Žovkvaga tuleb välja, et Ukrainal on häda väga suur ja see oli üks põhjustest, miks käis president Volodõmõr Zelenski Londonis, Pariisis ja Brüsselis ning eesmärk oli vältida naasmist tühjade kätega.
President Zelenski ütles, et Ukraina eesmärk on ellu jääda ja see tähendab eelkõige suuremat hulka relvi.
Žovkva ütles, et nädal algas tegelikult kohtumistega Kiievis, kus kohal olid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel. Pärast seda jätkus Ukraina presidendi poolt Euroopa pealinnade külastamine, kaasa arvatud üleeile kolmapäeval Brüsselis ja Euroopa Ülemkogu külastamine.
Peamine probleem on Žovkva sõnul relvad ja eelkõige on vaja laskemoona. Vaja on pika laskeulatusega relvastust, samuti tanke. Vaja on soomukeid ja hävituslennukeid.
Žovkva ütles, et lisaks üldisele arutelule olid president Zelenskil eraviisilised kohtumised kõigi riikide juhtidega, et arutada seda, mida vajatakse igalt riigilt. Mõned annavad kohe, mida nõutakse, mõned võtavad mõtlemisaja. Samas on vaja otsustada kiiremini ja saada relvi kiiremini.
„Me vajame hädasti relvastust ja vajame kohe,” ütles Žovkva, „see on meie jaoks number üks.”
Küsimusele, kas pika laskeulatusega relvade ja lennukitega on kavas rünnata Venemaad, ütles Žovkva, et seda pole kavas teha, mitte mingil juhul. Ukraina eesmärk on oma territoorium tagasi saada. Ukraina on väga suur, seetõttu on vaja pika laskeulatusega relvastust. Vasturünnaku alustamiseks on vaja pika laskeulatusega relvastust.
Žovkva ütles, et vasturünnak algab tavaliselt suurtükitulega. Selleks on vaja väga palju laskemoona. „Praegu pole meil peaagu üldse laskemoona,” ütles Žovkva. See on tema sõnul üks põhjustest, miks Vene väed tungivad järjest enam peale ja see on väga ohtlik. Seetõttu on vaja suurtükke ja nende jaoks moona.
Lisaks on vaja suuri lahingutanke ja soomukeid, et alustada rünnakut pärast suurtükituld. Eesmärk on peatada vastase vasturünnak. Hävituslennukeid on vaja ründamiseks, aga ka vastase rakettide alla tulistamiseks. Vastase raketiünnakute arv kogu aeg suureneb ja seda on vaja millegagi tõrjuda.
Samuti on vaja keskmaa õhutõrjesüsteeme, et vastase rakette kinni püüda. Samuti on vaja hävituslennukeid, et veelgi paremini vastast tõrjuda.
Žovkva ütles, et loomulikult vajavad piloodid väljaõpet, aga Ukraina piloodid on väga nutikad ja suudavad teadmised omandada väga lühikese aja jooksul. Neil pole vaja selleks aastat või mitmeid aastaid, nagu see on tavaline, nad suudavad teadmised omandada palju kiiremini. Neil on juba lahinguvälja kogemus ja nad suudavad omandada teadmisi palju kiiremini, ütles Žovkva.
Žovkva ütles, et on võimalik, et piloodid suudavad uute lennukitega lendama õppida kevadeks, kui õppused algavad paari nädala pärast. Žovkva ütles, et ta pole asjatundja, aga seda saab teha väga kiiresti.
Ajakirjanik ütles selle peale, et on kartused, et kui Ukrainale antakse pikema, 300-kilomeetrise laskeulatusega raketid, siis laieneb sõda Ukraina piiridest väljapoole. Žovkva ütles selle peale, et Venemaad kardeti provotseerida juba enne 2014. aastat, aga ikka alustati sõda. Siis kardeti Venemaad provotseerida enne 2022. aastat, aga ikka alustati sissetungi.
Žovkva ütles, et Ukrainal on piisavalt isikkoosseisu, keda vastase vastu paisata, aga pole piisavalt relvastust ja laskemoona. Ukraina sõdurid on vaprad ja motiveeritud, Vene sõdurid seda pole. Enamus Vene sõdureid ei saa aru, mille eest nad sõdivad. Ukraina sõdurid aga saavad aru, et eesmärk on vabastada oma territoorium. Selleks, et seda efektiivselt teha, on vaja relvastust. Vaja on Lääne tipprelvastust.
