Esmaspäeval Türgit tabanud maavärinad olid erakordsed mitte ainult intensiivsuse ja hävingu, vaid ka muude tagajärgede poolest. Asjatundja sõnul liikus kogu Türgi maavärinate tõttu oma vanast kohast mitu meetrit eemale.
Türgi asub Anatoolia poolsaarel, millel on mitu aktiivset mandrilaama serva. Itaalia geofüüsika ja vulkanoloogia osakonna juhataja Carlo Doglioni selgitab väljaandele La Repubblica, et plaatide liikumise tõttu liigub poolsaar tavaliselt stabiilselt edela suunas.
Tavaliselt liigub poolsaar vaid paar millimeetrit aastas. Doglioni sõnul oli aga esmaspäevase maavärinaga aktiveeritud nihe nii suur, et maapind liikus plaadi servas „vähemalt viis meetrit”. Täielik mõju selgub, kui piirkonnast saadakse uued satelliidipildid.
Ka Rootsi seismoloog Björn Lund hindas Aftonbladetile antud intervjuus, et vähemalt Türgi lääneosa liikus esmaspäevaste maavärinate ajal kolm meetrit. Lundi sõnul oli esmaspäeva hommikul esimene maavärin Türgi uusaja ajaloo suurim maavärin.
Kokku mõjutasid maavärinad Doglioni andmetel kuni 20 000 ruutkilomeetri suurust ala. Lisaks võib kahjustuste piirkond veelgi laieneda, sest eksperdi hinnangul võivad järeltõuked Türgis kesta isegi nädalaid.
Selliste suurte alade nihkumine seoses tugevate maavärinatega pole ebatavaline. Näiteks 2011. aastal Jaapanis tsunami põhjustanud maavärin on väidetavalt maapinda nihutanud 2,4 meetrit. Aasta varem liikus Tšiili linn Concepcion maavärina tõttu rohkem kui kolm meetrit.
Türgi asub ühes maailma kõige aktiivsemas maavärinate piirkonnas. Esmaspäevane maavärin tabas kõige tugevamalt riigi kaguosa. Eksperdid on pikka aega kartnud tugevat maavärinat Türgi loodeosas Istanbulis, kus elab üle 15 miljoni inimese.
Istanbul on piirkond, mis on nähtavasti üsna hooletult üles ehitatud. Seega on see üks koht tulevikus, kus võib juhtuda tõeliselt märkimisväärne katastroof, ütles Soome seismoloogia instituudi direktor Timo Tiira esmaspäeval Iltalehtile.
