Uued nõuded kehtivad peamiselt umbes 60-aastastele inimestele, kes elasid Lätis juba nõukogude ajal ja valisid Nõukogude Liidu lagunedes Venemaa passi.
Riias elav Natalia Koshman püüab nüüd närviliselt õppida läti keelt. 60-aastane naine on Venemaa kodanik. Koshman on Lätis elanud nõukogude ajast, kuid uue seaduse järgi kaotab naise elamisluba kehtivuse, kui ta ei soorita läti keele testi, vahendab MTV.
Mure on suur, ohkab Koshman. Nüüd õpib ta Läti keele kursusel, mille kõik osalejad on üle 60 aasta vanad.
Minul ja minusugustel pole suhtlusringkonda, kus saaksime läti keelt rääkida ja harjutada, ütleb Koshman. Sama hirm saadab paljusid ümbruskonna inimesi.
Lätis elab 25 000 Venemaa kodanikku, kes kaotavad septembri alguses alalise elamisloa, kui nad ei vasta teatud tingimustele. Enamik peab oma läti keele oskust tõendama tasemel A2.
Ees ootab tohutu testimistöö, sest keelenõue kehtib 18 000 inimesele.
Keeleeksami sooritamine ei taga uue alalise elamisloa saamist. Taotluse esitamisel võtavad ametiasutused arvesse ka taotleja majanduslikku olukorda ja viimastel aastatel Lätis viibitud aega. Lisaks kontrollib Läti kaitsepolitsei inimeste tausta.
Uued nõuded kehtivad Venemaa kodanikele, kellel oli varem kas Läti kodakondsus või kodakondsuseta isiku staatus. Praktikas on tegemist peamiselt nõukogude ajal Lätis elanud inimestega, kes valisid pärast Nõukogude Liidu lagunemist Venemaa passi.
Sotsioloog Martinš Kaprans Läti ülikoolist ütleb, et sellesse gruppi kuuluvad inimesed on tavaliselt umbes 60-aastased. Paljud neist on sündinud nõukogude ajal Lätis.
Kui Nõukogude Liit lakkas olemast, ei olnud rahvuslik identiteet sugugi ainus, mis passi valikut otsustas. Kaprans selgitab, et tuhandetele Lätis elavatele inimestele muutsid Vene passi atraktiivseks paljud praktilised põhjused. See tõi endaga kaasa Venemaa pensionihüvitised ja hõlbustas reisimist piiri taga elavate sugulaste juurde.
Koshman ütleb, et oli pärast Nõukogude Liidu lagunemist kodakondsuseta ja valis 2000ndate aastate alguses Venemaa passi. Naine ütleb, et Läti kodakondsuse taotlemine oli tema jaoks keeruline näiteks keelenõuete tõttu.
Kõnealune venelaste seltskond sai kunagi Lätis alalise elamisloa ilma keeleeksamita. Venemaa rünnak Ukrainale on aga meeleolusid muutnud ja Läti vaatab nüüd minevikus tehtud kompromissid uuesti üle.
Riigikogu liige Edvins Šnore põhjendab reformi nii, et reeglid oleksid lõpuks kõigile ühesugused ja ka sellelt seltskonnalt nõutakse läti keele oskust.
Šnore kuulub rahvuslikku parteisse Rahvuslik Liit ja ta oli üks seaduseelnõu koostajaid. Nüüd, mil tuhanded venelased taotlevad uut alalist elamisluba, rõhutab rahvasaadik kaitsepolitsei kontrolli olulisust. Ta ütleb, et osa taotlejaid võib olla ohuks Läti julgeolekule, sest seltskond on üsna Kremli-meelne.
Šnore toob välja, et Venemaa presidendivalimistel on väga suur enamus Lätis elavatest venelastest andnud oma toetuse Vladimir Putnile.
Kas Läti küüditab varsti kehva keeleoskuse tõttu välja vene vanaemad? Nii on asja esitletud, kommenteerib sotsioloog Martinš Kaprans.
Küsimus reformi tagajärgedest on aga keeruline. Mõned võivad taotleda alalise elamisloa asemel lühiajalist elamisluba. Teised võivad negatiivse elamisloa otsuse kohtus vaidlustada.
Sotsioloog arvab, et küüditamiste elluviimine võib praktikas keeruliseks osutuda. Ta mainib ka, et poliitikud juba arutavad, kas seadusi tuleks siiski muuta.
Eakate Venemaa kodanike jaoks tähendab seadusemuudatus suurt ebakindlust. Pärast 1. septembrit võib kuluda palju aega, enne kui kõik uued elamisloa taotlused läbi võetakse. Ooteajal ei ole taotlejatel õigust saada riiklikke tervishoiuteenuseid.
