Taas pettumus Soome jaoks: Ungari vedas alt ja lükkas NATO-otsuse edasi

Välisminister Pekka Haavisto ütles Iltalehtile, et Ungari valitsus on saatnud uut infot: riigi parlament oleks valmis alustama Soome NATO liikmelisuse ratifitseerimisprotsessi veebruari viimasel päeval ehk teisipäeval, 28. veebruaril.

Sõnum on, et menetlemine algab veebruari lõpus, kuid meil pole täpset infot, kuidas menetlemine parlamendis edasi läheb, ütles Haavisto.

Ungari on ratifitseerimist korduvalt edasi lükanud.

Varem eeldasime, et see [ratifitseerimine] oleks olnud veebruari alguses, ütles Haavisto.

Mullu novembris edastas Ungari välisminister Peter Szijjarto Rumeenias NATO välisministrite kohtumisel Haavistole positiivse sõnumi.

Ungari välisminister Peter Szijjarto kinnitas Ungari peaministri Viktor Orbani sõnumit, et Ungari ratifitseerib veebruari alguses probleemideta NATO liikmelisuse. See oli positiivne sõnum. Ungari parlament on olnud hõivatud muude küsimustega, ütles Haavisto 30. novembril Bukarestis olles.

Nii aga ei läinud.

Haavisto sõnul pole Soomel infot, millal Ungari ja Türgi Soome kaitseliitu kuulumise ratifitseerivad.

Kas on võimalik, et Türgi ratifitseerib Soome NATO liikmelisuse enne maikuu valimisi?

See on ka midagi, mida me ei tea. Me näeme selles osas erinevaid avalikke spekulatsioone, kuid usun, et see on Türgi ilmselt osaliselt sisepoliitikaga seotud arutelu, vastas Haavisto.

Maavärin võib edasi lükata Soome NATO liikmelisuse ratifitseerimise Türgi parlamendis. Soome valitsus on hoidnud elus lootust, et ratifitseerimine toimub Türgis märtsis ehk enne parlamendivalimiste vaheaega.

Nüüd on tulnud need maavärina-uudised, mis pälvivad Türgis üsna palju poliitilist tähelepanu. Need võivad avaldada mõju ka valimistele, nii et paljud küsimused on lahtised, tõdes Haavisto.

Soome annab Türgile abi.

Olen suhelnud Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga ja öelnud talle, et Soome aitab kindlasti. Materjali ja tuge saadame rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Ja meie eesmärgiks on aidata ka Süüriat, kuhu abi saata on veelgi keerulisem kui Türki, rõhutas Haavisto.

Kas on võimalik, et traagilised sündmused ühendavad nii, et Soome, Rootsi ja Türgi kolmepoolses koostöös leitakse kokkulepe ning laheneb ka NATO liikmelisus?

Vähemalt meenutavad sellised sündmused meile vastastikust sõltuvust. Kui seoses turvalisusega juhtub midagi üllatavat ja ettearvamatut või antud juhul looduskatastroof, on abi vaja ja seda tuleb anda. Me ei sea abile mingeid tingimusi. NATO tingimust seal ei ole. Aitame nii, nagu loodame ise sarnases olukorras abi saada, ütles Haavisto Iltalehtile.

Kommentaarid
(Külastatud 677 korda, 1 külastust täna)