Venemaa president Vladimir Putin pidas Moskvas kõne olukorrast riigis. Viimati pidas Putin sellise kõne 2021. aastal, sest eelmisel aastal jättis Putin sarnase kõne pidamata.

Putini sõnul elab Venemaa praegu ajal, mil määratakse „meie rahva tulevik”.

„Meil on tohutu vastutus,” ütles Putin. „Me ei kaitse mitte ainult omaenda huve, vaid maailmakorda, milles riikidel on õigus end kaitsta.”

Putin kasutas Ukraina sissetungi kohta endiselt terminit „erioperatsioon”. Tema sõnul on Ukrainas võimul neonatsid.

Lääneriigid avasid natsismile tee juba 1930ndatel aastatel ja nüüd üritavad nad seda teha ka Ukrainas, ütles Putin.

Putin väitis ka, et Venemaal on „vajalik” minna appi nn Donetski ja Luganski rahvavabariikidele. „Mida rohkem lääneriigid Ukrainale pikamaarelvi saadavad, seda kaugemale peame neid oma piiridest tõrjuma,” märkis ta.

Putin püüdis kogu oma kõne jooksul visandada oma öeldut enesestmõistetavana, korrates mitu korda selliseid väljendeid nagu „nagu me kõik teame”, „nagu teada” ja „nagu me mäletame”.

Venemaa alustas oma suurinvasiooni Ukrainasse eelmise aasta 24. veebruaril. Rünnak on olnud Venemaa jaoks suures osas sõjaline katastroof, kuna soovitud kiire võit on muutunud kurnamissõjaks.

Putin jätkas oma kõnes tuttavat retoorikat, mille kohaselt otsis Venemaa Ukrainaga rahumeelset lahendust. Putini sõnul polnud aga läbirääkimised Kiieviga võimalikud.

Putin süüdistas endiselt lääneriike Ukraina konflikti õhutamises. Tema sõnul on lääneriigid Ukrainat „suureks sõjaks” ette valmistanud juba pikka aega. Putin süüdistas lääneriike ka selles, et Venemaa vallutas 2014. aastal Krimmi poolsaare.

„Nemad alustasid sõda, mitte meie,” võttis Putin oma argumendi kokku. „Lääs peab mõistma, et Venemaad on sõjarindel võimatu võita.”

Putini sõnul püüab Lääs laiendada konflikti globaalseks. Tema sõnul on Venemaa olemasolu „ohus”.

Venemaa tuumarelvade doktriin ütleb, et tuumarelvi tohib kasutada vaid siis, kui Venemaa olemasolu on ohus.

Presidendi sõnul on lääne poliitika põhjustanud varem „tohutuid purustusi” näiteks Afganistanis ja Süürias.

Putin hindab Kremli relvajõudude kasutamist teistmoodi. „Venemaa on Ukrainas täitnud ja täidab kangelaslikku missiooni,” teatas Putin.

Putin tänas oma kõnes neid, kes võitlevad Venemaa eest.

„Mul on kahju, et ma ei saa teid kõiki siin nimepidi tänada. Sügav kummardus kõikidele rindel sõdivate sõdurite naistele ja vanematele,” ütles Putin

Üritusel peeti vaikusehetk kõigile neile, kelle kohta Putin väitis, et nad „tapeti neonatside poolt”.

Venemaa on kandnud Ukrainas hinnanguliselt vähemalt kümnete tuhandete sõdurite kaotust. Ukraina väitel kaotas Venemaa üle 140 000 võitleja. Venemaa pole oma kahjunumbreid kommenteerinud.

Venelased on valmis oma kodumaa eest surema, ütles Putin. Tema sõnul on see „vene vaprus”.

Putin teatas ka, et Venemaa kavatseb raha jagada muu hulgas langenud ja haavatud sõdurite perekondadele.

Putinile meeldib rääkida „Kiievi praegusest režiimist”. Samuti peab ta president Volodõmõr Zelenski juhitud valitsust lääne marionettvalitsuseks.

„Me ei võitle Ukraina rahva vastu, vaid Lääne valitseja vastu, kes on allutanud Ukraina rahva,” väitis Putin.

Ukrainas on Vene armee oma raketi- ja suurtükirünnakud süstemaatiliselt suunanud tsiviilsihtmärkide pihta. Samuti on teatatud, et Kremli väed on piinanud ja hukanud tsiviilisikuid.

On spekuleeritud, et Putin karmistas oma kõne sõnastust pärast seda, kui USA president Joe Biden külastas eile, esmaspäeval Kiievit.

Pärast sõja algust kehtestasid paljud lääneriigid Venemaale karmid majandussanktsioonid. Sel nädalal on neid oodata rohkem.

Putini sõnul on Venemaa majandus olnud tugevam kui lääneriigid uskusid. Mitmete ekspertide hinnangul on Venemaa majandus seni arvatust oluliselt vähem nõrgenenud.