Kuigi on räägitud sellest, et Venemaa on sõda kaotamas, siis arengud lahinguväljal räägivad vastupidisest – Venemaa on hakanud hoopis võitma.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles esmaspäeval, 13. veebruaril, et Venemaa on juba alustanud oma eeldatavat kevadist pealetungi Ukrainas, saates tuhandeid lisavägesid, et Ukraina kaitsevõimet alistada, vahendab USA Today.
„Reaalsus on see, et oleme algust juba näinud,” ütles Stoltenberg. „Me näeme, kuidas nad saadavad rohkem vägesid, rohkem relvi, rohkem võimeid.”
Stoltenberg kinnitas enne kaitseministrite kahepäevast kohtumist Brüsselis, et Vene väed näivad trügivat edasi, omaenda suuri kaotusi arvestamata. Ja ta ütles, et NATO kavatseb suurendada sõja tõttu ammendatud laskemoonavarusid, väljendades samas muret, et Ukraina kulutab laskemoona palju kiiremini kui tema liitlased suudavad seda tarnida.
Arutade ettepanekut anda Ukrainale hävituslennukeid lükkas Stoltenberg ümber Venemaa väited, et nende andmine muudaks NATO riigid konflikti osapooleks.
Ühe võtmelinna Bahmuti pärast Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas on toimunud sissetungi ägedaimad lahingud. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski büroo teatel on olukord Bahmuti põhjapoolses eeslinnas Paraskoviivkas intensiivsete mürskuplahvatuste keskel raske.
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles, et Vene väed näivad lisavat koosseisu: „Me näeme väga rasket lahingut, milles venelased ei säästa ennast ega meid.”
Moskva kontrollib mõlemat linna sisenevat põhimaanteed, jättes järele ühe tagasitee – kitsa varustusliini, vahendab BBC.
„Nad on püüdnud linna vallutada alates juulist,” ütles Ukraina 93. brigaadi pressiesindaja Irina Rõbakova BBC-le. „Praegu nad võidavad vähehaaval. Neil on rohkem ressursse, nii et kui nad mängivad pikka mängu, siis nad võidavad. Ma ei oska öelda, kui kaua see aega võtab.”
„Võib-olla saavad neil ressursid otsa. Ma väga loodan,” ütles Rõbakova.
Moldova president väitis esmaspäeval, et Moskva kavatseb väliste diversantide abiga tema valitsust kukutada, et anda rahvas „Venemaa käsutusse” ja lüüa rööpast välja tema püüdlused Euroopa Liitu astuda. President Maia Sandu ütles, et tema riigi luureteenistused on kinnitanud Venemaa salateenistuste poolt välja töötatud ja Ukraina luure poolt kätte saadud plaane Moldova demokraatia hävitamiseks.
„Tahan paluda teil olla valvel, olla tähelepanelik ja usaldada ametlikku teavet, kuna kõige agressiivsem rünnak on inforünnak,” ütles ta. „Kremli katsed tuua meie riiki vägivalda kukuvad läbi. Peaksime rahulikuks jääma. Peaksime usaldama Moldova Vabariiki.”
Ukraina ametkonnad võtsid esmaspäeval ette Itaalia endise peaministri Silvio Berlusconi pärast seda, kui too süüdistas sõja jätkumises president Zelenskit. Itaalia praeguse peaministri Giorgia Meloniga konfliktis eri meelt Belusconi ütles, et Venemaa poleks Ukrainasse tunginud, kui Zelenski „oleks lõpetanud kahe Donbassi autonoomse vabariigi ründamise”.
Meloni büroo teatas, et tema valitsus toetab Ukrainat „kindlalt ja vankumatult”. Kiievi ametnikud olid oma eriarvamuses dramaatilisemad.
„Berlusconi mõttetud süüdistused Zelenski vastu on katse suudelda Putini käsi, mis on küünarnukkideni verised,” edastas Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleg Nikolenko sotsiaalmeedias. Ta süüdistas Putini toetajat Berlusconit katses „näidata oma lojaalsust Vene diktaatorile”.
Kogu Ukraina idaosas asuva Donbassi piirkonna hõivamisega soovib Kreml säilitada kontrolli lõunapoolse Zaporižja oblasti üle, seisab Briti sõjaväeluure raportis.
Põhjus on selles, et Venemaa soovib rajada „maasilla” Rostovi oblastist Ukraina Krimmi poolsaarele, mille ta annekteeris ebaseaduslikult 2014. aastal. See maismaaühendus oleks ohus, kui Ukraina Zaporižja tagasi vallutaks.
Teisest küljest: „Ukraina edu Luhanskis (oblastis) õõnestaks veelgi Venemaa sõjalist eesmärki „vabastada” Donbass,” edastas Briti luure. „Otsustamine, milline neist ohtudest on suurem, on tõenäoliselt üks keskseid dilemmasid Venemaa operatiivplaneerijatel.”
