Olümpiamängude Vene-vastane rinne kukkus kokku, kuna USA hüppas üle Venemaa paati ja toetab vene sportlaste osalemist olümpiamängudel.
USA on nii olümpia- ja paraolümpiakomitee esimehe Gene Sykes’i kui ka Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre’i vahendusel teatanud, et riik lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel naasta võistlustele, kui see toimub neutraalse lipu all, vahendab Iltalehti.
Vene sportlaste osalemist kaalub praegu Rahvusvaheline olümpiakomitee ROK. Soovitus hoida venelased ja valgevenelased mängudest eemal sai alguse mullu veebruaris, kui Venemaa alustas Ukrainas agressioonisõda.
USA meelemuutus purustas möödunud nädalal Poola ja Suurbritannia poolt ellu kutsutud koalitsiooni lootused, kus kuulutati ultimaatumina välja Pariisi olümpiamängude boikott.
Soome Spordiliidu (SUL) presidendi kohusetäitja Riikka Pakarinen teatas sotsiaalmeedias, et toetab aktsiooni ja loodab „tugevale ühisrindele”.
Muidugi on väga kahetsusväärne, et USA on sellise seisukoha võtnud. Väga kurb. Olen endiselt nõus, et peab suutma lõpuni võidelda, et venelased ja valgevenelased olümpiale ei pääseks, kuni sõda pole läbi. See (USA poliitika) ei tohi muuta tahteseisundit nende teiste riikide ja föderatsioonide suhtes, kes on sellele vastu seisnud, ütles Pakarinen.
Venemaa ja Valgevene on rahvusvahelisest konkurentsist eemal olnud juba pea aasta. Spordijuhtide eesmärk ehk sõja lõpetamine pole täitunud.
Ma läheneksin sellele samamoodi nagu mis tahes muule sanktsioonipoliitikale, mille eesmärk on mõjutada Venemaad poliitiliselt. Muidugi on isegi sanktsioonide puhul raske hinnata konkreetseid tagajärgi, kuid ma arvan, et see on sümboolne asi. Sport peab sellesse asjasse puutuma samamoodi nagu iga teine sotsiaalvaldkond, leiab Pakarinen.
Isegi need poliitilised sanktsioonid ei taba otseselt Venemaa juhtkonda, kes vastutab sõja eest, vaid need tabavad põhikodanikke läbi majanduse. See on praegu välispoliitika instrument ka Euroopa seisukohalt. Minu arvates peaks sport olema sellel rindel range, ütles Pakarinen.
Eelmisel nädalal avaldasid ÜRO inimõiguste eksperdid avalduse, milles peetakse Vene-vastast liikumist diskrimineerivaks. Pakarineni hinnangul pole aga praeguses olukorras võimalik suurema pildi asemel keskenduda üksikisiku õigustele.
Pakarineni sõnul tuleks ROK-i uue Venemaa-poliitika võidu korral tõesti kaaluda ka viimast abinõud, olümpia boikotti. Siiski rõhutab ta, et esmalt on aeg tegutseda muul viisil.
Siin peame ROK-i mõjutama nii kaua kui võimalik, et ei langetataks otsust, et venelased ja valgevenelased pääsevad mängudele. Minu arvates on see prioriteet number üks ja siin peab Soome olema aktiivne. Pärast seda, kui nad on mängudel, saame rääkida boikottidest ja nii edasi, ütles Pakarinen.
Aga siinkohal peab suutma ROK-ile survet avaldada kõikides sektorites. Selles mõttes oli see Poola ja Ühendkuningriigi ettepanek teretulnud, et riikide vahel peaks olema koostöö, lisas Pakarinen.
Pakarineni sõnul on tekitanud hämmingut Rahvusvahelise Jäähokiliidu IIHF presidendi Luc Tardifi kommentaarid, et spordiorganisatsioonid ei peaks sõda hukka mõistma. Antud juhul tähendas see Venemaa tegevust Ukrainas. Moraal peab olema ka spordis otsuste tegemisel esirinnas, ütles SUL-i juht.
