Moldova läänemeelne valitsus astus ametist tagasi reedel, 10. veebruaril, päev pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas Venemaa vandenõu eest riik „hävitada”.

President Maia Sandu võttis vastu peaminister Natalia Gavrilita tagasiastumisavalduse, lõpetades 18 kuud kestnud võimuloleku, mida iseloomustasid majanduslik segadus ja Venemaa sissetungi kõrvalmõju Moldova naaberriiki, vahendab Daily Mail.

President Sandu nimetas Gavrilita asemel ametisse 48-aastase presidendi nõuniku ja endise siseministri Dorin Receani.

Recean, kes peaks saama kiiresti parlamendi heakskiidu, ütles, et jätkab Moldova püüdlust ühineda Euroopa Liiduga ja elavdada majandust, märgina, et jätkab sama läänemeelset kurssi nagu tema eelkäija.

„Uuel valitsusel on kolm prioriteeti: kord ja distsipliin, uus elu ja majandus ning rahu ja stabiilsus,” ütles Sandu riigikaitse nõunik ja Moldova julgeolekunõukogu sekretär Recean reedel pressibriifingul.

Tema väljakutseteks on tegeleda sellega, mida Moldova kujutab kui Venemaa katseid destabiliseerida endist 2,5 miljoni elanikuga nõukogude vabariiki, mis piirneb Ukraina ning NATO ja ELi liikme Rumeeniaga.

Ukraina president Zelenski ütles neljapäeval Brüsselis Euroopa Liidu liidritega kõneledes, et rääkis hiljuti Sandule Venemaa väidetavast skeemist riigi destabiliseerimiseks.

„Ma teavitasin teda, et oleme saanud kätte Venemaa luure Moldova hävitamise plaani,” ütles Zelenski tõlgi vahendusel.

Ta ütles, et dokumendid näitavad, „kes, millal ja kuidas” plaanib „murda Moldova demokraatia ja luua kontrolli Moldova üle”.

Zelenski sõnul oli plaan väga sarnane Venemaa kavale Ukraina ülevõtmiseks, kuid lisas, et ta ei tea, kas Moskva andis lõpuks käsu see plaan ellu viia.

Ka neljapäeval teatas Moldova luureteenistus, et Venemaa tegutses riigi destabiliseerimiseks pärast seda, kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles eelmisel nädalal, et lääs kaalub Moldova muutmist „teiseks Ukrainaks”.

Lavrov ütles, et Lääs toetas läänemeelse Sandu 2020. aasta valimisi, väites, et ta soovib võtta riigi NATO liikmeks, liita Moldova Rumeeniaga ja „on praktiliselt kõigeks valmis”.

Detsembris teatas Moldova riiklik luureagentuur, et Venemaa võib sel aastal alustada uut pealetungi eesmärgiga luua Lõuna-Ukrainat läbiv maismaakoridor kuni Moldova osa Transnistriani, mida kontrollitakse Moskvast.

Venemaa väed on Transnistrias ja riik on vastu endiste liiduvabariikide ühinemisele Euroopa Liiduga.

Transnistria eraldus pärast 1992. aasta kodusõda, kuid enamik riike ei tunnusta seda. See ulatub umbes 400 kilomeetri ulatuses Dnestri jõe idakaldast kuni riigi piirini Ukrainaga.

Venemaal on lahkulöönud piirkonnas „rahuvalvajatena” umbes 1500 sõdurit.

Pinged kasvasid täna reedel veelgi, kui Moldova teatas, et Vene rakett rikkus enne Ukrainasse jõudmist Moldova ja Rumeenia õhuruumi, ning kutsus välja Venemaa suursaadiku. NATO liige Rumeenia eitas neid väiteid.

Moldova välisministeerium mõistis hukka „viimased ebasõbralikud tegevused ja avaldused Moldova vastu” ning ütles, et need on „täiesti vastuvõetamatud”.

President Sandu tänas lahkuvat valitsust jõupingutuste eest sel ajal, mil ta esindas väikest riiki nii paljude kriiside ajal.

„Vaatamata enneolematutele väljakutsetele juhiti riiki vastutustundlikult, suure tähelepanu ja pühendunud tööga. Meil on stabiilsus, rahu ja areng – seal, kus teised tahtsid sõda ja pankrotti,” ütles Sandu.

Gavrilita sai peaministriks 2021. aasta augustis pärast seda, kui tema Euroopa-meelne Tegevus- ja Solidaarsuspartei saavutas parlamendis enamuse lubadusega riiki korruptsioonist puhastada.

Euroopa Liidu liidrid võtsid eelmisel aastal Moldova vastu liikmekandidaadiks, mis oli diplomaatiline võit Sandu jaoks. Valitsus kavandas reforme, et kiirendada ühinemist 27-liikmelise blokiga, ja tegeles energiavarustuse mitmekesistamisega.

Kuid Moldova seisab silmitsi hüppeliselt kasvava inflatsiooniga ning Ukraina põgenike sissevooluga on olnud raske toime tulla. Samuti on riik kannatanud elektrikatkestuste all pärast Venemaa rünnakuid Ukraina energiarajatiste vastu ja püüdnud lõpetada sõltuvust Venemaa gaasist.

Järsk hinnatõus, eriti Vene gaasi puhul, tõi eelmisel aastal kaasa tänavaprotestid, kus meeleavaldajad kutsusid valitsust ja Sandut tagasi astuma.

Paguluses elava opositsioonipoliitiku Ilan Shori partei korraldatud meeleavaldused tähendasid Sandule kõige tõsisemat poliitilist väljakutset pärast tema ülekaalukat valimisvõitu 2020. aastal Euroopa-meelse ja korruptsioonivastase platvormiga.

Chişinău on kirjeldanud proteste osana Kremli toetatud kampaaniast valitsuse destabiliseerimiseks.

„Ma usun Moldova rahvasse. Ma usun Moldovasse,” ütles Gavrilita pressibriifingul, kus ta teatas, et tema valitsus astub tagasi. „Usun, et suudame kõigi raskuste ja väljakutsetega toime tulla.”