USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) hindab oma värskes Ukraina sõjaolukorra ülevaates, et Venemaa on alustanud oma suurpealetungi Ukraina idaosas Luhanski oblastis.
Ülevaate kohaselt on Venemaa piirkonnas initsiatiivi haaranud ja rünnak kasvab nüüd järk-järgult. ISW teatel on viimastel nädalatel Venemaa sõjalised operatsioonid intensiivistunud eelkõige Luhanski oblasti lääneosas Svatove ja Kreminna rindel.
Ukraina sõjakaardi uuendamise meeskonna üks administraatoreid John Helin nendib aga, et see ei tundu olevat „see” suurrünnak, millest on meedias palju räägitud ja mille eest Ukraina on korduvalt hoiatanud, vahendab Ilta-Sanomat.
Venemaa on selgelt suurendanud oma ründeaktiivsust ja toonud Luhanski oblastisse uusi vägesid. Siiski ei saa me rääkida niisugusest suurrünnakust, mille eest Ukraina on hoiatanud. Piirkonnas pole piisavalt Vene vägesid, nendib Helin.
Helini sõnul pole Venemaa rünnakuga seotud isikkoosseis täpselt teada. Küll aga saab rääkida mõnest brigaadist. Üks brigaad koosneb ligikaudu 3000–7000 sõdurist.
Jõud on koondunud Luhanski oblastisse, kuid see pole veel massiline rünnak. Siiski tuleb rõhutada, et esialgu tuginetakse puudulikule infole, rõhutab Helin.
Üldine rusikareegel on, et ründajal peab olema vähemalt kolm kuni viis korda rohkem võitlejaid, et rünnak õnnestuks.
Helin märgib, et Venemaal on tegevteenistuses endiselt 100 000–150 000 meest, kes pole seni sõjategevuses üldse osalenud. Need mehed harjutavad erinevates baasides.
Seoses sellega on jutt suurest rünnakust pisut liialdatud. See tundub pigem kohaliku rünnakuna, kuigi tavapärasest suuremas ulatuses. Võib rääkida mastaapsest buldooserikatsest Ukraina vägede liigutamiseks, ütleb Helin.
Helini andmetel on Venemaa suutnud veidi edasi liikuda, kuid Vene väed pole seni märkimisväärseid võite saavutanud.
Venemaa pole suutnud vallutada suuri külasid. Eelkõige on Venemaa suutnud tagasi vallutada väikesed külad Kreminna läänepoolsetes eeslinnades. Seal on Ukraina väed pidanud viimase nädala jooksul taanduma, ütleb Helin.
Helini sõnul ei paista selle info valguses, et Venemaal oleks Luhanski oblastis loodud tingimused suureks läbimurdeks.
Nende jõududega, millega Venemaa praegu ründab, ei tundu see kuigi tõenäoline. Kuigi info ütleb, et Venemaa on toonud rünnakut toetama rohkem vägesid, ei paista olukord selline, et nad suudaksid suurt läbimurret teha, hindab Helin.
Üks eesmärk võib Venemaal olla Ukraina vägede surumine teisele poole Žerebeti jõge, mis voolab ligikaudu poolel teel Lõmani ja Kreminna vahel. Tõenäoliselt seab Venemaa eesmärgiks väikese läbimurde kuni Žerebeti jõeni ja haarab rohkem alasid väljaspool Kreminnat, arvab Helin.
Sama ebatõenäoliseks peab Helin president Vladimir Putini avalikult välja öeldud nõuet kogu Luhanski ja Donetski oblasti vallutamiseks märtsi lõpuks.
See tundub keeruline. Eriti veel lõuna pool Donetski oblasti poolel on Vene vägedel veel palju teha, näiteks Slovjanski ja Kramatorski linnades. Pigem näeksin, kuidas Venemaa üritab Donetski ja Luhanski oblastis väikseid alasid üle võtta. Rünnakut saab kasutada ka Siverski ja Bahmuti lahingute toetamiseks, kui rünnak seob Ukraina väed veelgi põhja pool, ütleb Helin.
Samas ei välista Helin, et see Vene vägede liikumine Luhanski oblastis võib olla mingisuguse tõelise suurrünnaku eelkäija. Midagi taolist võib muidugi veel juhtuda, aga praegu pole tegemist sellise mastaabiga rünnakuga, ütleb Helin.
