Soome ja Euroopa Liidu seisukohast tulid välja paar huvitavat punkti, kui Hiina esitles täna reedel ettepanekut, millised poliitilised lähtekohad peaksid riigi arvates Ukraina sõjas lahendatud olema.

Ettepanek järgib üsna täpselt Hiina varasemaid seisukohti Venemaa ja Ukraina sõja osas, mistõttu suuri üllatusi selles ei olnud. Soome jaoks oli kõige huvitavam see:

„Ühe riigi julgeolekut ei tohi edendada teise riigi julgeoleku arvelt. Piirkondlikku julgeolekut ei tohiks [püüda] saavutada sõjaliste liitude tugevdamise või laiendamisega.”

Seda võib seega tõlgendada kui vastuseisu NATO laienemisele, mis tähendab, et see kehtib ka Soome kohta. Selline on Hiina seisukoht olnud varemgi, kuigi Soome või Rootsi suunal pole ta sellest suurt kära teinud, vahendab Helsingin Sanomat.

Hiina on varem mõistnud Venemaa muret, et NATO ja USA on Venemaa naabruses liiga suure võimu saanud. Hiina on sageli süüdistanud neid osapooli vähemalt Ukraina konfliktis osalemises.

Hiina on varem nimetanud NATO tegevust külma sõja mentaliteedi säilitamiseks ning sellele punktile on Hiina ettepanekus antud pealkiri „Külma sõja mentaliteedist loobumine”.

Teine Soome seisukohast eriti huvitav punkt Hiina avaldustes puudutab sanktsioone:

„Ühepoolsed sanktsioonid või maksimaalne surve ei suuda olukorda lahendada; need lihtsalt tekitavad uusi probleeme. Hiina on vastu ühepoolsetele sanktsioonidele, millel pole ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiitu. Neid rakendavad riigid peavad lõpetama ühepoolsete sanktsioonide ja „kaugeleulatuvate õiguskordade” kasutamise teiste riikide vastu.”

Seetõttu on Hiina vastu USA või EL-i Venemaa-vastastele sanktsioonidele, välja arvatud juhul, kui neil on ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiit.

Leht ütleb ka, et globaalset majandust ei tohiks kasutada relvana ega poliitiliste eesmärkide edendamiseks.

Nendes punktides võib näha, kuidas Hiina on vastu USA viisile ähvardada teisi riike – eriti Hiinat – mitte rikkuda Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone. USA on juba Ukraina sõja eel erinevatel põhjustel Hiinale ja Hiina ettevõtetele sanktsioone kehtestanud.

Hiina rõhutab läbirääkimiste ja kriisi kiire lahendamise olulisust ning lubab etendada selles konstruktiivset rolli.

Hiina märgib oma dokumendis, et tuleb austada kõigi riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Kuigi ta on seda kogu sõja vältel öelnud, ei ole ta ikkagi hukka mõistnud Venemaa rünnakut suveräänsele Ukraina riigile ega ole rünnakust isegi rääkinud.

Aasta tagasi, vahetult enne sõda, kuulutasid Hiina ja Venemaa välja „piiritu sõpruse”. Venemaad ja Hiinat peetakse praegu lähedasteks partneriteks.

Siiski on Hiina järjekindlalt öelnud, et on neutraalne ega toeta kumbagi poolt.

Hiina dokumendist võib lugeda rohkem Venemaale suunatud sõnumeid, vähemalt nendes punktides:

„Tuumarelvi ei tohi kasutada ja tuumasõda pidada. Tuumarelvadega ähvardamisele tuleb vastu seista.”

Hiina nõuab tsiviilisikute tõhusat kaitset ja neile päästekoridoride rajamist. Tuleks järgida rahvusvahelisi sõjareegleid ja tsiviilisikuid ei tohiks rünnata. Sõjavangide põhiõigusi tuleks austada. Tuleks järgida Mustal merel sõlmitud teraviljaekspordi lepingut.

Hiina avaldatud etepanekut saab inglise keeles lugeda sellelt lingilt.