Hiina liider Xi Jinping valmistub plaaniga kursis olevate inimeste sõnul külastama lähikuudel Moskvat tippkohtumiseks Venemaa presidendiga, kuna Vladimir Putin peab Ukrainas sõda ja kujutab ennast lipukandjana USA juhitud ülemaailmse korra vastu.

Peking ütleb, et soovib mängida aktiivsemat rolli konflikti lõpetamisel ning Xi reisiplaanidega kursis olevad inimesed ütlesid, et kohtumine Putiniga oleks osa mitmepoolsete rahuläbirääkimiste tõukejõust ja võimaldaks Hiinal korrata oma üleskutseid, et tuumarelvi ei kasutataks, vahendab Wall Street Journal.

Lääne pealinnad on väljendanud skeptilisust Hiina diplomaatilise algatuse suhtes, mille üldjooni tutvustas riigi kõrgeim diplomaat Wang Yi eelmisel nädalal Müncheni julgeolekukonverentsil.

Visiidi korraldamine on alles algstaadiumis ja aega pole lõplikult kokku lepitud, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. Nad ütlesid, et Xi võib Moskvat külastada aprillis või mai alguses, kui Venemaa tähistab Teise maailmasõja võitu Saksamaa üle – sündmust, kus Kreml võrdles eelmisel aastal Ukraina valitud liidreid natsidega.

Alates sellest, kui Putin eelmisel aastal oma armee Ukrainasse viis, on sõda nõudnud kümneid tuhandeid inimelusid, pannud ümber asustama miljoneid inimesi ning saatnud lööklaineid läbi energiaturgude ja maailmamajanduse.

Wang kavatseb täna teisipäeval, 21. veebruaril Moskvasse visiidile saabuda, et arutada Hiina-Venemaa suhteid ning „rahvusvahelisi ja piirkondlikke ühishuvi küsimusi”, teatas Hiina välisministeerium. Wang arutab tõenäoliselt Xi reisi üksikasju Moskvas viibides, ütlesid tippkohtumise planeerimisega kursis olevad inimesed.

Hiina välisministeerium ei vastanud kohe kommentaaritaotlusele.

Saksamaal ütles Wang, et Hiina avaldab sel nädalal Venemaa sissetungi esimesele aastapäevale ajastatud seisukohavõtu Ukraina kohta.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles täna teisipäeval NATO peakorteris kõneldes, et kohtus härra Wangiga ja kuulas ära Hiina plaani põhielemendid. Ta ütles, et Kiiev ootab enne järelduste tegemist täisteksti, kuid territoriaalse terviklikkuse põhimõte peab olema nurgakivi.

„Sest kui mõni riik aitab Venemaal hävitada Ukraina territoriaalset terviklikkust, siis õõnestatakse põhimõtet ja sõnum on selge: seda saab teha ükskõik kes konkreetses olukorras maailmakaardil,” ütles ta.

Igasugune avalik nihe neutraalsema hoiaku poole tähendaks Pekingi poliitika olulist muutust. Xi ja Putin kohtusid nädalad enne sõda taliolümpiamängude ajal, esitades ühisavalduse, milles vaidlustasid USA juhitud maailmakorra ja kuulutasid välja piiranguteta sõpruse.

Peking on sellest ajast peale pakkunud Moskvale diplomaatilist tuge ja lääne sanktsioonide eest majanduslikku päästerõngast. Hiina on kokku ostnud Venemaa naftat ja gaasi ning müünud ​​mikrokiipe ja muid kõrgtehnoloogiaid, millel on sõjaline kasutus.

Pekingi uus avalik seisukoht on osaliselt mõeldud selleks, et võidelda läänemaailmas kasvava umbusalduse vastu Hiina suhtes ning julgeoleku ja tehnoloogia ümber geopoliitiliste blokkide tekkele, ütlesid inimesed. Hiina on mures ka selle pärast, et Venemaa, kes on tema suurenenud konkurentsis Läänega võtmepartner, võib oluliselt nõrgeneda, kui ta peaks Ukrainas silmitsi seisma edaspidiste oluliste tagasilöökide või lüüasaamisega.

USA on suurendanud survet Hiinale seoses seisukohaga Ukraina suhtes. Riigisekretär Antony Blinken ütles nädalavahetusel, et Hiina kaalub Venemaale relvade andmist, mille eest ta hoiatas. Hiina välisministeerium teatas esmaspäeval, et hoopis USA on riik, mis on sõja jaoks relvi tarninud.

USA asepresident Kamala Harris hoiatas Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes, et Hiina toetuse suurendamine Venemaale Ukrainas aitaks ainult „tapmist jätkata ja veelgi õõnestada reeglitel põhinevat korda”.

Lääne ametnikud suhtusid Wangi rahuplaani skeptiliselt. NATO peasekretär Jens Stoltenberg nimetas laupäeval Hiina ideid „üsna ebamääraseks” ja märkis, et Hiina, ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, ei ole otsustanud hukka mõista Venemaa rünnakut Ukrainale, mida ta nimetas kõige äärmuslikumaks rikkumiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhiprintsiipide suhtes.

Mitmed Euroopa ametnikud, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron on viimastel kuudel öelnud, et nad sooviksid, et Hiina osaleks konflikti diplomaatilisel lahendamisel, märkides ära Pekingi mõju Venemaale. Ja Euroopas tunnistatakse, et Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja mujal asuvad riigid avaldavad üha suuremat survet uuele rahualgatusele, et püüda tagasi pöörata kõrgemate energia- ja toiduhindade majanduslikku ülekandumist ülejäänud maailmale.

Pärast seda, kui Wang kohtus eelmisel nädalal Pariisis Macroniga, teatas Prantsusmaa presidendi büroo avalduses, et mõlemad mehed „väljendasid sama eesmärki aidata kaasa rahule kooskõlas rahvusvahelise õigusega”.

Euroopa lootused Hiina panusele konflikti diplomaatilisel teel lahendamiseks on aga põrkumas lääneriikide kasvavale murele Hiina toetuse pärast Venemaale, sealhulgas kartusele, et Peking võib olla valmis tarnima Moskvale surmavaid relvi.

„Sa ei saa olla ühest küljest aus rahuvahendaja ja teisest küljest varustada agressorit relvadega,” ütles üks Lääne ametnik. Ametnik lisas, et puuduvad tõendid selle kohta, et Hiina oleks relvi tarninud, kuid iga sellekohane samm oleks väga eskaleeriv. Üldisemalt ütlesid Lääne ametnikud, et tingimused rahu vahendamiseks Ukrainas ei ole paigas, arvestades Venemaa jätkuvat okupatsiooni ja keeldumist taganeda.

Hiina püüdlus mängida Ukrainas nähtavamat rolli on kooskõlas Xi ambitsiooniga suurendada riigi mõju. Siiski hoiatasid mitmed Hiina ametnikud, et diplomaatilise läbimurde saavutamisel on suured takistused ja mis tahes kokkulepe võib nõuda Venemaale surve avaldamist, mida Hiina on tõrksalt teinud.

„Hiina peab suutma mitte ainult nõuda rahu, vaid ka esitama visiooni selle kohta, kuidas sõja lahendus välja näeb,” ütles Washingtoni mõttekoja Stimson Centeri Hiina programmi direktor Yun Sun. „Rahule kutsumine on odav ja lihtne. Aga mida on Hiina valmis selle teoks tegemiseks tegema?”

Hiina kõige ambitsioonikaim püüdlus mängida ülemaailmse rahuvalvaja rolli tehti 2000ndate aastate alguses, kui ta alustas kuuepoolseid läbirääkimisi, mille eesmärk oli kärpida Põhja-Korea tuumarelvaprogrammi vastutasuks abi eest. Läbirääkimised, mis hõlmasid ka USA-d nurjusid 2008. aastal, kui Põhja-Korea taganes, hoolimata sellest, et ta tugines suuresti Pekingi majanduslikule toetusele.

Xi uus lähenemine paneb proovile Pekingi suhted Moskvaga. Hiina liidril on Putiniga lähedane side ja nad külastavad üksteist regulaarselt.

Putin ütles detsembris, et Moskva ja Pekingi vaheline kaubavahetus peaks prognooside kohaselt kasvama ligikaudu 25 protsenti võrreldes eelmise aastaga ning ta prognoosis, et kahe riigi vaheline kaubavahetus ulatub 2024. aastaks 200 miljardi dollarini. Kuna Venemaa nafta- ja gaasimüük Euroopasse on langenud, on Hiina tõusnud oluliseks ostjaks. Venemaa on hakanud suurendama ka Hiina valuuta jüaani kasutamist.

Kui Xi hoidub Putinile märkimisväärse surve avaldamisest, võib see veelgi kahjustada tema suhteid Euroopa riikidega.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul lõpetab Hiina liider märtsis enne Venemaale ja potentsiaalselt mõnesse muusse Euroopa riiki reisimist kaks üritust – parlamendi iga-aastased kohtumised ja Pekingi rahastatava majanduskonverentsi Hiina arengufoorum.

Hiina pakkumine võimalike rahuläbirääkimiste kujundamiseks ootab jahedat vastuvõttu Ukraina kõige kindlameelsemate toetajate seas kontinendil, kes näevad Pekingis mitte vahendajat, vaid Venemaa püüdluste pooldajat, et tsementeerida oma territoriaalseid edusamme. Riigid, mis piirnevad Venemaa või Ukrainaga, tahavad, et Kiiev saaks tagasi võimalikult suure territooriumi ja sõlmiks kõik rahulepingud oma suveräänsetel tingimustel, nagu näiteks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski enda kümnepunktiline ettepanek sõja lõpetamiseks.

„Üks Ukraina rahuplaan on juba laual,” ütles Tšehhi välisminister Jan Lipavský, viidates Zelensky esitatud plaanile. „Seda ma toetan.”