Ukraina võimude poolt registreeritud Venemaa isikkoosseisu ja varustuse kaotused on viimasel ajal olnud tavapärasest suuremad, eriti sõdurite osas.

Viimase kahe nädala jooksul on Venemaa kandnud tõenäoliselt suurimaid kaotusi pärast suurpealetungi esimest nädalat, hindab Briti sõjaväeluure.

Kreml alustas oma suurrünnakut Ukraina vastu möödunud, 2022. aasta 24. veebruaril.

Ukraina on teatanud, et Venemaa kaotas viimase seitsme päeva jooksul 824 võitlejat. See number on enam kui neljakordne võrreldes eelmise aasta juuni-juuliga, mil näiteks jaanipäeva paiku võitlesid Vene väed Severodonetski linna pärast.

„Me ei saa kinnitada Ukraina arvutuse metoodikat, kuid selles näidatud trendid on tõenäoliselt õiged, edastab Briti luure.

Ukraina väidab, et Venemaa on kaotanud kogu sõja jooksul üle 130 000 sõduri. Venemaa pole oma kaotusi kommenteerinud. Sõltumatud hinnangud on üldiselt olnud madalamad kui Ukraina esitatud arvud, kuid näiteks USA on rääkinud kümnetest tuhandetest ohvritest.

Ka Ukraina kannab praegu suuri kaotusi, nendib Briti luure.

Briti luure hinnangul on Venemaa suurte kahjude taga mitu tegurit: vähene väljaõpe, nõrk koordinatsioon ja üldiselt venelaste käsutuses olevad ressursid.

Viimase nädala jooksul on nii Ukraina võimud, Briti luure kui ka Ameerika luurele tuginev mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) omakorda hinnanud, et Venemaa on alustanud Ukraina idaosas uusi märkimisväärseid rünnakuid.

Suurrünnakust rääkis Ukraina riigikaitse- ja julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov.

Ometi on Venemaa Danilovi sõnul oma rünnakutes silmitsi suurte probleemidega. Ta nendib, et Venemaa rünnak edeneb tasapisi, kuid mitte sellisel kiirusel nagu Venemaa lootis.

Venemaa, Ukraina ega ka kolmandad osapoolsed pole väitnud, et Venemaa oleks suuteline oluliseks läbimurdeks.

USA mõttekoda ISW kirjeldas Venemaa rünnakuid kui „piiratud, kuid märkimisväärseid edusamme” Bahmuti linna piirkonnas.

Teisest küljest on edusammud mujal olnud „väheolulised”, leiab ISW.

ISW andmetel on Venemaa rünnakute fookus praegu Ukraina idaosas Donetskis, kuigi rünnakutest on teatatud ka teistes piirkondades.

Soome riigikaitse kõrgkooli sõjaväelise abiprofessori Antti Paroneni sõnul võib käimasolevaid rünnakuid nimetada suurrünnakuks ja seda ka termini enda tõttu.

Suurrünnaku korral on massi kontsentratsioon ulatuslik või koondub suur jõud läbimurdele ja tungib sügavale vaenlase või vastase või okupeeritud riigi territooriumile, teatas Paronen 9. veebruaril MTV uudistele.

Näiteks Venemaa eelmise aasta veebruaris algatatud rünnak Ukrainale oli selge suurrünnak, mille eesmärgid olid sellega kooskõlas: Kiiev, Harkiv ja teised suurlinnad pidi lõpuks Venemaa okupeerima.

Paroneni sõnul tundub igal juhul selge olevat, et sõja initsiatiiv on taas kord tagasi Venemaa kätte nihkunud.

Venemaal on praegu Ukrainas üle 300 000 sõduri, väidavad Ukraina ametnikud Ameerika ajakirjale Foreign Policy.

Lääne militaarekspertide hinnangud on olnud mõõdukamad, kuid nendegi järgi on igal juhul Venemaa käsutuses praegu rohkem sõdureid kui aasta tagasi.

Ka Kremli sõjaline jõud on senisest tihedamalt koondunud Ukraina idaossa. Mullu veebruaris oli märkimisväärne osa Vene sõjaväest seotud ebaõnnestunud Kiievi vallutamiskatsega.

See, kuidas kvantiteet kvaliteeti asendab, on hoopis teine ​​teema. Värskelt mobiliseeritud on selgelt kehvemini varustatud ja koolitatud kui need väed, kes üritasid edasi liikuda vähem kui aasta tagasi.

Venemaa on viimasel ajal mitmes piirkonnas rünnanud nõukogude ajal populaarse inimlaine taktikaga, ütles väljaandele Foreign Policy korporatsiooni Rand Vene sõjaväe analüütik Dara Massicot.

Kas me näeme siis olulisi Venemaa läbimurdeid? Raske öelda, pigem toimub aeglane edenemine, mis nõuab kulukaid ja olulisi kaotusi, kirjutas Paronen sotsiaalmeedias.

Kui Ukrainal õnnestub peatada Venemaa praegused ja võimalikud tulevased rünnakud Ukraina idaosas, võib tal olla võimalus rünnata. See aktiivsuse suurenemine kogu operatsioonipiirkonnas muudab olukorra kaitsja jaoks raskeks, kuid mitte võimatuks. Mõistagi tuleb jõud jaotada kogu rinde ulatuses, märgib sõjaväe abiprofessor Paronen.

Ründajale tekitatud kaotused pakuvad varem või hiljem võimaluse enda otsustav vasturünnak tühjale kohale suunata, jätkab Paronen.

Rinde lühenemise ja Vene vägede lisandumisega ei pruugi aga vasturünnaku tegemine Ukraina jaoks nii lihtne olla kui näiteks mullu sügisel Harkivi piirkonnas.

Paljusid tegureid, mis muutsid Ukraina vasturünnaku Harkivis võimalikuks, ei eksisteeri enam. Vene liin on tihedamalt mehitatud ja nad on kasutanud miine, märkis Massicot.