Antlüütik ja kirjanik Keir Giles ütleb, et president Vladimir Putini ajal käitub Venemaa end otsiva impeeriumina. See on oht ka Soomele, vaatamata NATO liikmelisusele.
Venemaa ja lääne vahel on väga pikka aega olnud vastasseis, mida pole üritatudki lepitada. Venemaa peab end õigustatuks impeeriumile ja see on täiesti vastuolus lääneliku mõtteviisiga, mille kohaselt lastakse Venemaa naaberriikidel ise oma staatuse üle otsustada, defineerib Giles.
Giles edastas MTV saatele „Asia ytimsä” antud intervjuus judinaid tekitava sõnumi Venemaa põhisuhtumisest Soome.
Soome on üks riikidest, mida Venemaa peab oma ajaloopärandi ja territooriumi osaks. Soome on tõepoolest erijuhtum, sest ta ei kuulu Ida-Euroopa riikide hulka, mida Venemaa külma sõja ajal kontrollis. Venemaa arvates on riikide orientatsioon läände täiesti ebaloomulik ja ajalooline viga, mis tuleb parandada.
Giles nendib, et NATO seisukohalt suurendab tugevalt relvastatud Soome kuulumine sõjalise alliansi enda julgeolekut, kuna täiendatakse Balti riikide kaitset.
Giles suhtub aga NATO kollektiivkaitse artikli 5 kaitsesse skeptiliselt.
Soome on juba niivõrd lõimunud läänega, et rünnak Soome vastu ei jääks vastuseta. Artikkel viis on koostatud ka nii, et erinevatel riikidel on ruumi kõrvale hiilida, kui nad ei soovi Venemaa rünnakule reageerida. Aga oleme juba olukorras, kus ühisrinne Venemaa suunas on tugev, märgib Giles.
Giles on Venemaa positsioonist palju kirjutanud, viimati teos „Venemaa sõda kõigi vastu”. Giles analüüsib selles, miks Venemaa peab peaaegu kõike ja kõiki vaenlaseks, keda ta võõrana tajub.
Venemaa sajandivanuses vaates on NATO mingi hetke vahefaas.
„Probleem on selles, et isegi kui Soome ei ole otseselt tulejoonel, külvab Venemaa suhtumine seemne tulevaseks konfliktiks, mis oleks tohutult kahjulik ja hävitav kogu Euroopale,” ütleb Giles.
Ukrainas on lääs ja NATO ettevaatlikud, et mitte sattuda konflikti osapooleks. Asjata ja ekslikult, nendib Giles.
Lääs töötab Venemaa reeglite järgi, kui Ukrainale ei anta pikamaarelvi. Kui rinde tagalas pole võimalik Vene varusid rünnata, jääb mulje, et Venemaa ei sõdi. Venemaa on ka palju stabiilsem, kui Lääs ette kujutab, sest Putin kontrollib jätkuvalt valitsust.
Putini imperiaalne mõtlemine on näha ka tema suhtumises sõtta saadetutesse ja langenutesse.
Venemaal on võimalik sellist asja taluda. Võib-olla järgib Putin Venemaa vana tava mitte arvestada noori ohvreid, kelle ta kõrvale heidab, sest keegi ei esita süüdistust. Geopoliitilisest ja imperiaalsest vaatenurgast kaotab hind oma tähenduse. Niikaua kui Venemaa paiskab sõtta rohkem laipu kui Ukrainal on kuule, võidab lõpuks Venemaa.
