Soome välisministeerium ja saatkonnad osutasid 2022. aastal konsulaarteenust kokku ligikaudu 256 000 kliendile. Eelkõige kasvas jätkuvalt nõudlus nõustamisteenuste järele. Välisministeeriumi 24/7 häirekeskus sai aasta jooksul kokku üle 8000 kõne.
Nagu varasematelgi aastatel, oli enim abijuhtumeid riikides, kuhu soomlased reisida eelistavad ehk Hispaanias, Eestis, Saksamaal, Tais ja Rootsis. 2022. aastal tegeles välisministeeriumi konsulaarasjade üksus 652 välismaal toimunud surmajuhtumiga. Kuriteo ohvreid oli välismaal 171, haiguse tõttu abivajajaid 303 ning vahistatud ja vangistatuid 184. Vangistatute arv ei sisalda Põhjamaid, kuna juhtumid on lahendatud Põhjamaade vaheliste otseste ühenduste kaudu. Alates 2021. aastast on numbrid mõnevõrra kasvanud.
Soome saatkondades anti 2022. aastal üle maailma välja 23 297 uut passi ja 4373 isikutunnistust. Ka need numbrid on eelmise aastaga võrreldes kasvanud.
Aasta suurim üksikkonsulaarkriisi olukord tekkis siis, kui Venemaa ründas 2022. aasta veebruaris Ukrainat ja kümned soomlased aidati sõjakoldest välja. Soome turistide kaitse seisukohalt olulisi looduslikke või inimtegevusest tingitud kriisi- ja erandolukordi oli eelmisel aastal maailmas ligi sada. Esiplaanile tõusid riikidesisesed konfliktid ja rahutused (näiteks Afganistan, Etioopia ja Iraan). Lisaks neile andsid Välisministeeriumile tööd looduskatastroofid (näiteks orkaanid, maavärinad ja vulkaanipursked).
Inimesi huvitab reisi-info
Välisministeerium annab välja enam kui 150 riigi reisibülletääne ning need on endiselt kõige loetavam sisu välisministeeriumi välisveebilehtedel. 2022. aastal pakkus lugejatele enim huvi Hispaania, Itaalia ja Kreeka info. Huvi äratas ka Ukraina reisibülletään, sest riigi julgeoleku olukord halveneb kiiresti.
Eelmisel aastal esitas ligi 178 000 reisijat välisministeeriumile reisiteate Matkustusilmoitus.fi teenuse kaudu kokku 203 riiki või piirkonda. Kõige rohkem teatati Hispaania, Kreeka, Itaalia ja Türgi kohta. „Reisiteate kaudu saab ministeerium kriisiolukorras reisijaga kiiresti ühendust võtta, kui riigi julgeolekuolukord seda nõuab. Samuti peaksid reisideklaratsiooni vormistama need, kes kolivad alaliselt või esialgu välismaale,“ rõhutab konsulaarüksuse juht Outi Saarikoski.
Välisministeerium toetab reisijaid välismaal
Soome reisijatega seotud probleemid ja vajadus info järele maailma kohta on turismi kasvuga taas tavaliseks muutunud. Üks levinumaid põhjuseid, miks eelmisel aastal välisministeeriumi häirekeskusesse pöörduti, olid passiga seotud küsimused ja mured. Pass oli kas ootamatult aegunud, kadunud või koju ununenud. Pass on reisija jaoks äärmiselt oluline dokument. See peab olema kaasas ja heas korras. See võimaldab teil liikuda ühest kohast teise ja seda saab kasutada oma isiku tõendamiseks.
„Alati ei piisa sellest, et pass kehtib reisi ajaks. Mõne riigi ametiasutused nõuavad, et pass kehtiks veel mitu kuud pärast reisi. Kui olete mitme riigi kodanik, võivad kohalikud võimud nõuda teilt ka teise koduriigi passi esitamist, eriti riigist lahkudes. Nii et hoolitsege oma passi eest ja hoidke seda kindlas kohas. Ärge kunagi jätke oma passi või muid väärisesemeid reisil näiteks rendiautosse. Sealt edasi saavad seda vargad hõlpsalt kasutada,” räägib Saarikoski.
Praktikas võib uue passi või reisidokumendi saamine välismaal tähendada pikka teekonda puhkekeskusest pealinna. Peatumise pikendamine toob kergesti kaasa lisaprobleeme ja mitmesuguseid lisakulusid, nagu reisid saatkonda, majutuskulud, uute edasi-tagasi piletite ostmine ja passi tasud.
Välisministeeriumi konsulaarteenistus soovitab enne reisile minekut sõlmida reisikindlustus. Eriti tasub see ära, kui juhtub midagi tõsisemat. Soome ravikindlustusega inimene saab ajutiselt välismaal viibides Euroopa ravikindlustuskaardiga meditsiiniliselt vajalikku ravi teises EL-i või ETA riigis, Šveitsis, Suurbritannias või Põhja-Iirimaal. Omaosaluse tasub patsient. Küll aga ei saa kaarti kasutada meditsiinitranspordi saamiseks Soome. Haiglaarved võivad kiiresti kasvada tuhandetesse eurodesse. Kiirabi lennud välismaalt Soome maksavad kümneid tuhandeid eurosid.
„Reisikindlustust ei saa üle tähtsustada. See aitab palju probleemsetes olukordades. Kui Euroopa ravikindlustuskaarti kasutada ei saa ja reisijal kindlustust pole, jäävad kulud reisija enda või tema lähedaste kanda,” räägib Saarikoski.
Abivajajad võtavad ühendust saatkondade, ministeeriumi ja Välisministeeriumi ööpäevaringse valveabiga (+358 9 160 55555, paivystys.um@formin.fi). Valveabi tegeleb kõigi Soome välissaatkondade välisriikides toimuva kiireloomulise konsulaarabiga. Nii esinduste kui ka häirekeskuse esmane ülesanne on nõustada ja aidata klienti oma juhtumit iseseisvalt lahendada. Välisreisi planeerides või hiljemalt juhul, kui reisi jooksul juhtub midagi ebameeldivat, on oluline meeles pidada Välisministeeriumi pakutavaid teenuseid.
