Rootsi erukindral: Venemaa rünnaku Balti riikide vastu peatavad Rootsi väed

Kui Venemaa ründab Balti riike, ei ole need USA ega Suurbritannia, kes esimesena appi tulevad, vaid esimese rünnaku peavad peatama Rootsi väed, ütles Läti juurtega Rootsi erukindralmajor Karlis Neretnieks ajalehele Aftonbladet.

Aftonbladet kirjutab, et Rootsi NATO liikmeks saamisel on reaalsed tagajärjel ja need on ulatuslikud. Läänemeri ei ole siis Rootsi jaoks enam vallikraav, mis kaitseb, vaid ühendus võimaliku lahinguväljaga idas.

Rootsi riigikaitse kõrgkooli endise rektori Neretnieksi sõnul tähendab see, et Rootsi peab taas valmistuma riigi kaitseks seal, kus 400 aastat tagasi: Narvas ja Pihkva järve ääres, Karjala kannasel ja Soomes Lapimaal.

„Me hakkame allianssi kuuluma. Siis ei ole esmane asi enam Rootsi territooriumi kaitsmine. Nüüd tuleb kaasa aidata kogu alliansi kaitsele,“ ütles Neretnieks.

Balti riikide kaitsmisel on kaks probleemi, märkis Neretnieks: maaväeüksuste puudumine ja see, et toetus peab saabuma kiiresti. Balti riigid on väikesed ja ajavaru Venemaa rünnaku korral ei ole.
Geograafia tähendab seda, et lahenduse eest peab vastutama Rootsi.

„Me asume kõige lähemal. Üksuste üleviimine Rootsist läheb palju kiiremini kui Inglismaalt või USA-st,“ ütles Neretnieks. „Nii vähe kui üks või kaks brigaadi võib olla kaalukeeleks, oodates teiste liitlaste ressursside sinna saamist.“

Et sellega hakkama saada, võib Rootsi olla sunnitud kaaluma oma tehnika Balti riikidesse eelpaigutamist, leiab Neretnieks. Siis saab sõdurid kriisiolukorras kiiresti kohale lennutada ja nad ei pea kasutama ohtlikku meretransporti.

Esimene asi peaks Neretnieksi sõnul olema aga ehitada üles selline üksus, mida Rootsil praegu ei ole: kerge ekspeditsioonivõimega brigaad, mille saaks kiiresti Läänemere teisele kaldale lennutada. Kaks brigaadi, mida Rootsi praegu lõunas üles ehitab – P 4 Skövdes ja P 7 Skånes – on mõlemad „mehhaniseeritud“, mis tähendab, et need on suhteliselt rasked 60-tonniste tankide ja lahingumasinatega.

„Ma arvan, et Ukraina konflikt on üsna selgelt näidanud, et ka kergemad üksused väga kvalifitseeritud relvasüsteemidega võivad olla väga kasulikud ründaja peatamiseks,“ ütles Neretnieks.

Ekspeditsioonivägesid Rootsi kaitseväel praegu plaanis ei ole, aga kui alustatakse ühist planeerimist NATO-ga, tuleb need Neretnieksi arvates plaani võtta.

Rootsil ei ole palju maaväge. Kui see Balti riikidesse või Soome saata, siis Rootsi endasse palju alles ei jää.

„Aga võib-olla ei ole nii palju vajagi, kui me tagame, et venelane ei tule üle Läänemere. On parem kasutada ressursse seal kui saada nad püssitoru ette Rootsis,“ ütles Neretnieks.

Praegu oleks sõdurite kriisiolukorras üle Läänemere viia proovimine riskantne ülesanne, aga kui Rootsi ja Soome on NATO-s, siis kalkulatsioonid muutuvad.

„Rootsi ja Soome liitumisega muutub jõudude tasakaal Venemaa kahjuks. Baltimaade kaitsmise idee muutub väga riskantsest realistlikuks ülesandeks,“ ütles Neretnieks. „Vene merevägi, mis püüaks osaliselt selliseid liikumisi takistada, jääb osaliselt Soome lahte lõksu. Alles jäävad ainult need osad, mis on Kaliningradis. Ma usun, et Rootsi, Poola ja ehk mõned teised lisatud ressursid saavad ühiselt selle ohuga hakkama.“

Asjast kirjutas Delfi.

Kommentaarid
(Külastatud 890 korda, 1 külastust täna)