Praeguseks on selge, et sõda Ukrainas ei lõpe niipea. Moskvas – ja nagu Kiievis kardetakse – on tehtud panus, et Lääs kaotab vastupanuvõime enne, kui Venemaa saab otsustava kaotuse.
Seni pole Venemaa ootused Ukraina toetajate ärakukkumise osas täitunud. Euroopa on vähendanud oma sõltuvust Venemaa energiast piiratud kahjuga ja ilma poliitiliste kataklüsmideta. Kuna kõik suuremad Lääne majandused kasvasid 2022. aastal vaatamata tarneraskustele, on üksmeel Kiievile relvade tarnimise osas ainult kinnistunud, vahendab Wall Street Journal.
Kuid kuna Venemaa teatas septembris sadade tuhandete sõdurite mobiliseerimisest ja suunab oma majanduse sõjale, võib aeg töötada Moskva kasuks. Seni pole ei USA ega Euroopa teinud muutusi, eriti sõjalises tootmises, mis on vajalikud Ukraina ülalpidamiseks sõjas, mis võib kesta mitu aastat. Samuti ei ole nad immuunsed edasiste energiašokkide põhjustatud kahjude suhtes.
„Mõte, et suur klassikaline konventsionaalne sõda Euroopas võib kesta nii kaua kui üks kahest maailmasõjast ei ole midagi sellist, milleks me valmis oleme,” ütles Pariisi mõttekoja Strateegiliste Teadusuuringute Fondi direktori asetäitja Bruno Tertrais. „Kuigi Euroopa ühiskondade vastupidavus on olnud märkimisväärne, ei saa seda võtta iseenesest mõistetavana.”
Sama kehtib ka USA kohta. Kui parlament andis detsembris loa Ukraina sõja toetamist rahastada 44,9 miljardi dollariga, millest tõenäoliselt piisab järgmiseks üheksaks kuuks, siis vabariiklaste uus kontroll parlamendi üle tähendab, et Kiievile vajaminevate täiendavate sõjalise ja tsiviilabi pakettide rahastamine võib olla keerulisem.
Kui aeg töötab Moskva kasuks, on Lääne huvides lähikuudel järsult suurendada toetust Ukrainale, loobudes seni relvatarnetele iseloomulikust liigsest ettevaatlikkusest, ütles Briti kaitseväe peastaabi endine operatsioonide juht, erru läinud õhuväemarssal Edward Stringer, .
„Jätkates tilgutamist täpselt nii palju, et Ukraina ei kaotaks, pikendab Lääs vaid sõda,” ütles õhuväemarssal Stringer. „Kas me mõistame seda või mitte, Venemaa on Läänele kinda visanud. Ja kuigi meie oma väed seal ei sõdi, oleme sellesse konflikti põhjalikult investeerinud ja selle võitmiseks peame tagama varustuse.”
Ukraina enda kunagist võimsat kaitsetööstust on 11-kuulise sõja jooksul hävitanud Venemaa õhurünnakud ning riik sõltub praegu ellujäämiseks peaaegu täielikult lääneriikide pakutavatest relvadest ja laskemoonast. Kuigi Venemaa majandus, mis on ligikaudu Hispaania suurune, on USA ja tema Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liitlaste võimsusega võrreldes tühine, jätkab Lääne kaitsevarustus ja tootmine erinevalt Venemaa omast suuresti rahuaja protseduure ja ajakavasid.
„Lääs jätab Venemaa majandusliku potentsiaali ja kaitsetööstuse võimekuse poolest loomulikult varju ning see peaks panema teid uskuma, et pikaleveninud sõjas on Lääne toetusega Ukrainal palju suurem võimalus konflikt võita,” ütles USA sõjaväge nõustava mõttekoja Mereväe analüüside keskus (Center for Naval Analyses) Venemaa uuringute direktor Michael Kofman. „Kuid see pole ettemääratud tulemus. Potentsiaal on oluline. See nõuab palju tahet ja sõjad on põhimõtteliselt tahte võistlus.”
Enne möödunud, 2022. aasta sügisel toimunud mobilisatsiooni kannatas lepinguliste sõjaväelaste abil sissetungi Ukrainasse alustanud Venemaa isikkoosseisu puuduse all, tuginedes samas suurtükiväe tulejõu ülekaalukale eelisele. Nüüd, mil Venemaa on mobiliseerinud 300 000 reservväelast, on ta lahendanud oma isikkoosseisu probleemi just siis, kui laskemoon ja varustus hakkab otsa saama.
Pikas perspektiivis töötab isikkoosseisu aritmeetika Moskva kasuks, sest Venemaal on Ukrainast 3,5 korda suurem elanikkond. Isegi kui Venemaa kaotab kaks sõdurit iga hukkunud Ukraina sõjaväelase kohta, suurendab see ikkagi suhtelist jõudu. Lääne ametnike sõnul on Venemaa lahinguväljal hukkunute arv – mitukümmend tuhat – võrreldav Ukraina omaga.
Laskemoona ja relvastuse prognoos on keerulisem. Ukraina kasutab Läänest tarnitud 155 mm suurtükimürske ligikaudu kaks korda rohkem kui suudavad juurde toota USA ja liitlased, väidavad sõjalised analüütikud. Sellise kiiruse juures võib Kiiev viia USA ja Euroopa reservid mingil hetkel sel suvel või sügisel kriitilisele tasemele.
Selleks ajaks võib Venemaa – olles ühemõtteliselt sõjale keskendunud – olla võimeline laiendama oma laskemoona tootmist, et pidada sammu lahingute tempoga. USA ja liitlased investeerivad samuti uutesse laskemoona tootmisliinidesse, kuid tõenäoliselt ei hakka need tööle enne järgmist aastat, tekitades 2023. aasta teisel poolel potentsiaalselt ohtliku lõhe Ukraina ja Venemaa tulejõu vahel.
„Me ei tohiks Venemaad alahinnata. Nad mobiliseerivad rohkem vägesid, teevad kõvasti tööd, et hankida rohkem varustust ja laskemoona, ning nad on näidanud üles valmisolekut reaalselt kannatada, et sõda jätkata,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. „Mitte miski ei viita sellele, et president Putin oleks muutnud oma Ukraina-vastase jõhkra sõja üldist eesmärki. Seega peame olema valmis pikaks ajaks.”
Mobilisatsioon on juba võimaldanud Putinil stabiliseerida rindejoont ja alustada vasturünnakut Bahmuti linna ümber Donetski oblasti idaosas. Läbirääkimistega lahenduse võimalused on lähitulevikus kauged.
„Igasugune arusaam rahuprotsessist on mängust väljas, sest Putin teeb kõik, et teha selgeks, et see on tema jaoks eksistentsiaalne,” ütleb Ivo Daalder, endine USA suursaadik NATO juures, kes juhib Chicago globaalsete asjade nõukogu. „Ta valmistab oma elanikkonda ette pikaks sõjaks ja ma ei usu, et ta loobub kunagi oma keiserlikest ambitsioonidest Ukrainat kontrollida.” Daalderi sõnul peaksid USA ja liitlased alustama ettevalmistusi, et valitsuse kontrolli all olevad Ukraina alad integreeritaks Lääne institutsioonidesse, ilma sõja lõppu ootamata, kuna konflikti lõppu pole näha.
Ukraina võimude kinnitusel on sõja eesmärk tõrjuda Venemaa välja kõigilt eelmisel aastal vallutatud aladelt ja neilt aladelt, mis 2014. aastal Venemaale kaotati, sealhulgas Krimmist. Kasvõi osa nende piirkondade tagasivõitmine Ukrainale ohustaks Putini võimu kodus.
Venemaa püüab vähemalt vallutada ära Ukraina valduses olevad Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastite osad, mille Putin liitis oktoobris Venemaa koosseisu. Praegu jookseb peaaegu kogu rindejoon üle Venemaa poolt liidetud alade.
Ukraina ametnikud hoiatavad, et Moskva esialgne sõja eesmärk, Kiievi ja kogu riigi okupeerimine, ei ole muutunud ning mis tahes pausi konfliktis kasutaks Putin ära, et end uuesti kokku võtta ja uuesti rünnata.
„Nad valmistuvad uuteks lahinguteks, uuteks pealetungi operatsioonideks, mitte kõnelusteks. Miski ei viita sellele, et Venemaa oleks valmis läbi rääkima,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. „Ma tean Venemaad, ma näen, mis Venemaal toimub. Ja ma arvan, et see on, kas nemad või meie. Nüüd pole enam midagi vahepealset.”
