Kas vaesele kõlbab kõik? Ligi pooled Soome peredele mõeldud annetustest lähevad prügikasti ja tekitavad suure kulu

Ettevõte Hope ry aitab lastega vähekindlustatud peresid üle kogu Soome. Annetused on organisatsioonile päästerõngas, kuid mõned annetused koormavad vabatahtlikke rohkem kui rõõmustavad. Annetuskottides on pesemata, katkised ja isegi hallitanud asjad.

Hope ry annetuskotid ripuvad Kutomokatu 6 asuva laoruumi laes. Väljas seisab kuus kärutäit musti prügikotte. Nendes olevad annetused viiakse peagi minema, kuid nende uus kodu pole puudust kannatavate perede riidekappides. Need kotid suunduvad prügimäele. Ainuüksi eelmisel, 2022. aastal läksid kõlbmatud annetused Hope ry-le maksma 4700 eurot jäätmeveokuludena.

Iina Kivilä võtab ühest annetuskotist pruuni pusa. Ta kontrollib selle õmblusi, käiseid ja voodrit. Kulumine, kuid mitte otsest tagasilükkamist tähendav viga. Kivilä tõstab pusa kõrvale ja võtab välja järgmise riideeseme.

Iga rõivaeset kontrollitakse eraldi enne selle kliendile pakkumist. Kivilä on kogenud sorteerija, ta on Hope ry-s vabatahtlikuna töötanud üle 12 aasta. Vabatahtlike ülesannetest võtab sorteerimine kõige rohkem aega. Mõte on selles, et annetatud riiete pärast ei kiusataks mitte ühtegi last. Mustus, augud ja hallitus põhjustavad rõiva otsese tagasilükkamise.

Peaaegu 50 protsenti meile laekuvatest annetustest on asjad, mida me ei saa kuidagi ära kasutada.

Prügisse läheb palju enam kui lihtsalt riided. Hope ry-le annetatakse ka elektroonikat, dekoratiivesemeid, nõusid, mänge, mänguasju, hügieenitarbeid ja hobivarustust.

Täiesti uue välimusega pruuni veekindla lastejopega saab jätkata. Järgmisena lähevad prügihunnikusse katkised labakindad ja hallid villased sussid.

Selles annetuspunktis käib abis umbes 20 aktiivset vabatahtlikku. Kaupa saab tuua igal teisel nädalal. Kutomokatu punkt on klientide arvu poolest Hope ry suurim, nädalas tuleb annetustele järele 100 peret. Igale pereliikmele antakse kott, kuhu saab riiulitelt vabalt valida mida iganes.

Arvestan, et kahenädalase tsükliga vaadatakse üle 20-30 kuupmeetrit kraami. Sorteerimine toimub iga päev, vähemalt kuus tundi, räägib Kivilä.

Rõivas ei pea olema uus, kuid see peab olema terve ja puhas. Kõige tavalisem probleem on mustus. Praegu on kogu Hope ry-l terves Soomes kokku kaks palgalist töötajat. Sellest hoolimata on paljud arvamusel, et vabatahtlikud peaksid olema valmis annetusi pesema. Kivilä ütleb otse, et see ei tule kõne alla. Ta osutab kärudele, mis on täis äraviimist ootavaid musti prügikotte.

Meil ​​peaks olema kasutusel tööstuslik pesumaja, et saaksime pesta kõike, mis tuuakse mustana. Umbes 40 protsenti riietest satub nendesse kottidesse, kuna need on määrdunud. Tihti on selline püsiv plekk, et mustus ei tule ka pesus maha, räägib Kivilä.

Kotist tulevad välja dressipüksid, Kivilä rõõmustab.

Kokku on Hope ry-l 20 tegevuskohta. Eelmisel aastal teenindati neis 9500 peret kokku 23 000 lapsega. Arv kasvab iga aastaga.

Paljudel inimestel on kiusatus koondada kõik madala sissetulekuga pered teatud vormi, milliseid asju neil on lubatud teha ja omada. Kivilä ütleb, et sel põhjusel on näiteks treeningriided, veiniklaasid, dekoratiivesemed ja aksessuaarid lemmikloomadele haruldasemad annetused, sest need ei lähe kokku mõne inimese ettekujutusega, milline peaks olema vaese inimese elu: vaene ei tohiks tegeleda hobidega, kodu kaunistada, omada lemmiklooma ega kõlistada veiniklaase.

Igal lapsel on õigus hobile. Helsingis on palju tasuta tegevusi. Paljud inimesed küsivad veiniklaaside kohta, et milleks neid vaja on, aga jah, igas peres on vahel pidu. Mõnel on arusaam, et „hea vaene” on rahul vähese ja kehva olukorraga, ei küsi kunagi midagi ja jumalapärast ei tähista midagi.

Järgmine leid saab kohe kriitikat. Kahvaturohelisel tekil on higiplekid ja muud plekid. Kivilä pole nõus mõttega, et inimene peab leppima sellega, mida talle ollakse nõus tasuta andma.

Kõik vajavad tekki, aga keegi ei vaja sellist tekki. Siin puutume kokku mõttega, et kriisis inimesele või vaesele peaks kõik kõlbama. See on vale mõtteviis. Abivajajale ei peaks asjad justnimelt kõlbama. Sellest mülkast välja pääsemiseks on inimesel vaja midagi, mille kordategemiseks pole vaja oma jõudu kulutada.

Kommentaarid
(Külastatud 676 korda, 1 külastust täna)