Venemaa valmistas uued raketid alles äsja vaatamata sanktsioonidele – kuidas on see võimalik?

Kui seni oli Läänes arvamus, et Venemaa ei suuda sanktsioonide tõttu enam uusi rakette toota, siis on Ukrainasse lennutatud raketid valmistatud alles mõned kuud tagasi sanktsioonidele vaatamata.

Kiievi relvauurijad tuvastasid, et vähemalt üks Vene tiibrakett Kh-101, mida kasutati 23. novembril rünnakutel, oli tehtud mitte varem kui oktoobris, vahendab New York Times.

Osa tiibrakette, mille Venemaa novembri lõpus Ukraina tsiviiltaristu pihta välja lasi, valmistati mitu kuud pärast seda, kui Lääs kehtestas sanktsioonid, mille eesmärk oli jätta Moskva ilma nende laskemoona valmistamiseks vajalikest komponentidest, selgus esmaspäeval avaldatud relvauuringu ülevaatest.

Eksperdid uurisid tiibrakettide Kh-101 jäänuseid, mis leiti pealinnast Kiievist pärast 23. novembril toimunud rünnakut, mille käigus katkes riigis ulatuslikult elekter ja veevarustus. Üks rakettidest valmistati sel suvel ja teine ​​pärast septembrit, vastavalt relvadelt leitud märgistusele.

See, et Venemaa on jätkanud täiustatud juhitavate rakettide nagu Kh-101 tootmist, viitab sellele, et ta on vaatamata sanktsioonidele leidnud viise pooljuhtide ja muude materjalide hankimiseks või et tal oli enne sõja algust märkimisväärsed varud komponente, ütles üks relvauurijatest.

Need leiud on ühed värskeimad, mille on teinud Suurbritannias asuv sõltumatu rühmitus Conflict Armament Research, mis tuvastab ja jälgib sõdades kasutatud relvi ja laskemoona. Teadlaste väike meeskond saabus Ukraina julgeolekuteenistuse kutsel Kiievisse vahetult enne rünnakut.
Neljal varasemal uurimisreisil Kiievisse pärast sissetungi avastasid uurijad, et peaaegu kõik Vene täiustatud sõjavarustus, nagu krüpteeritud raadiod ja laserkaugusmõõtjad, olid ehitatud lääne pooljuhtide abil.

Lääne uurijad ei suutnud kindlaks teha, kas Kh-101 jäänused, mida nad uurisid, pärinesid rakettidest, mis jõudsid sihtmärgini ja plahvatasid või võeti lennu ajal kinni ja tulistati alla.

Raketid Kh-101 olid tähistatud 13-kohalise numbrilise jadaga. Uurijad ütlesid, et nad usuvad, et esimesed kolm numbrit tähistavad tehast, kus rakett valmistati, millele järgneb veel üks kolmekohaline kood, mis näitab, millisega kahest teadaolevast Kh-101 versioonist on tegemist, ja kaks numbrit, mis näitavad, millal see rakett valmistati. Arvatakse, et viimane viiest numbrist koosnev jada tähistab raketi tootmispartiid ja seerianumbrit.

Poola ajakirjanik Piotr Butowski, kes on palju kirjutanud Venemaa sõjalennukitest ja sõjamoonast, ütles, et uurijate numbriline analüüs langes kokku tema uurimistööga.

„Esimesed kolm numbrit on alati 315 – see on tootmisüksuse kood,” ütles Butowski e-kirjas. „Kh-101 rakette töötab välja ja toodab Raduga ettevõte Moskva lähedal Dubnas.”

USA luureanalüütik ütles enne raporti avaldamist antud intervjuus, et Butowski analüüs on kooskõlas valitsuse arusaamaga sellest, kuidas Venemaa raketitootjad – sealhulgas need, kes toodavad Kh-101 – oma relvi märgistavad. Ametnik, kellel ei olnud volitusi avalikult esineda, ütles, et Venemaal on üldiselt arvatavasti probleeme laskemoona varudega ja võidakse kasutada uuemat laskemoona kõrvuti palju vanemaga.

Analüütik ütles, et Venemaalt pärinevad teated näitavad, et valitsus on andnud laskemoonatehaste töötajatele korralduse teha lisatunde, et toota rohkem lahingumoona, ning et on selge, et Venemaa tulistab nüüd vähem kaugrelvi, näiteks tiibrakette, väiksema sihtmärkide arvu pihta Ukrainas.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnike sõnul on Venemaa alates sõja algusest tulistanud Ukraina sihtmärkide pihta tuhandeid pikamaarelvi nagu tiibraketid ning lühi- ja keskmise lennuulatusega ballistilised raketid.

Kas Venemaa on oma vanemate tiibrakettide varud ammendanud, on ebaselge. Kuid sõjaväelased kasutavad lahingutes sageli kõigepealt vanemat laskemoona, kuna need moodustavad tavaliselt suurema osa riigi varudest.

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles ajakirjanikele 23. novembril, samal päeval kui oli tiibrakettide rünnak Kiievile, et Venemaa täppisrelvade tarnimist on „oluliselt vähendatud” ja et Venemaal on neid keerulisem toota „mikrokiipidele ja muudele asjadele kehtestatud kaubanduspiirangute tõttu”.

Kuid Damien Spleeters, kes juhtis Conflict Armament Researchi uuringut ütles, et on raske öelda, et venelastel oleks relvadest puudus.

„Neid väiteid on esitatud alates aprillist,” ütles ta, „nii et me lihtsalt osutame tõsiasjale, et need nii hiljuti toodetud tiibraketid võivad olla selle sümptomiks, kuid see pole kindel.”

Kommentaarid
(Külastatud 827 korda, 1 külastust täna)