Venemaa lükkas tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski välja pakutud rahuettepaneku, mis nägi ette Vene vägede taandumist Ukrainast.

Venemaa märkis, et Ukraina peab tunnistama uut territoriaalset tegelikkust, vahendab Daily Mail.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Ukraina peab leppima nelja oblasti annekteerimisega Venemaa poolt, mis on nüüd Moskva „uued subjektid”.

Venemaa president Vladimir Putin võttis septembris pettuse teel enda alla Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblastid, kuigi enamik ÜRO riike mõistis selle sammu hukka kui ebaseadusliku.

Novembris lahkus Moskva oblastikeskusest Hersoni linnast, kuid jätkab suuremat osa Hersoni oblasti okupeerimist.

Zelenski palus eile esmaspäeval, 12. detsembril G7 liidritelt rohkem sõjavarustust, toetada finants- ja energiastabiilsust ning toetada rahulahendust, mis algaks Venemaa vägede väljaviimisega Ukrainast alates jõuludest.

„Need on kolm sammu vaenutegevuse jätkumise suunas,” ütles Peskov. „Ukraina pool peab arvestama selle aja jooksul kujunenud reaalsusega,” vastas ta küsimusele Vene vägede kavandatava väljaviimise kohta. „Ja see tegelikkus näitab, et Vene Föderatsiooni on tekkinud uued subjektid.”

„Need tekkisid nendel territooriumidel toimunud referendumite tulemusena. Ilma neid uusi reaalsusi arvesse võtmata pole edasiminek võimalik,” ütles Peskov. Ta lisas, et Venemaa ei tõmba mingil juhul oma vägesid aasta lõpuks välja, selles pole küsimustki.

Ukraina ja tema lääneliitlased on tunnistanud nn rahvahääletused, millele Peskov viitas neljas Lõuna- ja Ida-Ukraina oblastis, mida Venemaa osaliselt okupeerib, ebaseaduslikuks teeskluseks, märkides, et need viidi läbi relva ähvardusel.

Pärast annekteerimist on Venemaa kaotanud Ukraina lõuna- ja idaosas märkimisväärseid positsioone ning on sagedamini rääkinud oma valmisolekust pidada rahuläbirääkimisi.

Kuid Venemaa väidab, et ei pea Ukrainat ja Kiievit relvadega varustavat Läänt veel küpseks läbirääkimisteks.

Moskva lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt jutt diplomaatiast on katse võita aega, et võimaldada kurnatud vägedel pärast peaaegu 10 kuud kestnud sõda ning mitmeid lüüasaamisi ja taandumisi uuesti grupeeruda.

Ukraina poole väitel peab Venemaa oma rünnakud peatama ja taganema kogu okupeeritud territooriumilt ning Zelenski kutsus esmaspäeval G7 liidreid üles toetama tema ideed kutsuda kokku spetsiaalne ülemaailmne rahutippkohtumine.

Tippkohtumisel keskendutakse Kiievi 10-punktilise rahuplaani elluviimisele, mis nõuab muu hulgas Venemaa kõigi vägede väljaviimist Ukrainast ja Kiievi poolt mitte mingeid territoriaalseid järeleandmisi.

„Ükskõik, mida agressor kavatseb teha, kui maailm on tõeliselt ühtne, määrab sündmuste arengu maailm, mitte agressor,” ütles Zelenski esmaspäeval oma igaõhtuses videokõnes.

Samal ajal süüdistasid Venemaa võimud täna Kiievi vägesid lõhkeainete kasutamises, et kahjustada silda Melitopolisse, mis on strateegiline linn Ukraina lõunaosas Zaporižja oblastis.

Rünnak toimus pärast seda, kui Ukraina väed ründasid nädalavahetusel Melitopolit, avades uue rinde Kiievi võitluses, et võita tagasi maad riigi lõunaosas. Melitopol on oluline transpordikeskus ja Ukraina lõunaosa vabastamisel võtmetähtsusega.

„Melitopoli idapoolses eeslinnas Konstantinovka külas asuvat silda kahjustati terroristide poolt,” ütles Moskva poolt ametisse pandud piirkonnaametnik Vladimir Rogov sotsiaalmeedias.

Ta ütles, et rünnak viidi läbi „lõhkeainete” abil.

Rogov kahju ulatust ei täpsustanud, kuid tema sotsiaalmeediasse postitatud piltidelt oli näha, et silla keskmine osa oli sisse varisenud.

Rogov ütles, et silda kasutati Moskva kontrolli all olevate Hersoni oblasti ja Zaporižja oblasti varustamiseks – need alad moodustavad Venemaad ja 2014. aastal Ukrainast annekteeritud Krimmi poolsaart ühendava maismaakoridori.

Venemaa on süüdistanud Kiievi-meelseid vägesid mitmes sabotaažirünnakus, sealhulgas oktoobris toimunud plahvatuses, mis kahjustas Krimmi silda.

Laupäeva õhtul ründas Ukraina Melitopolit, kasutades USA-st tarnitud pikamaa raketiheitjaid HIMARS, teatasid Vene ametnikud.