USA kolme kõrge ametniku sõnul töötab kaitseministeerium Pentagon selle nimel, et tugevdada jõupingutusi Ukrainale tarnitud relvade jälitamiseks, sealhulgas arutatakse, kas saata Ukrainasse USA sõdureid juurde.
Lähenemas on Venemaa poolt Ukrainasse sissetungi aastapäev ning president Joe Bideni valitsus võitleb käimasoleva maasõja ja uue poliitilise lahinguväljaga kodus. Vabariiklased on saavutanud esindajatekojas enamuse ja andnud märku, et Ukrainale „tühja tšeki” suhtes ollakse skeptilisemad ja soovitakse suuremat vastutust USA relvade saatmise ja kasutamise osas. Mõned vabariiklaste saadikud võivad proovida blokeerida majanduslikku ja sõjalist abi või piirata USA vägede kohalolekut Ukrainas, vahendab telekanal NBC.
USA-l on praegu Ukrainas paar tosinat sõdurit, sealhulgas väike hulk neid, kes peavad tagama, et relvad jõuaksid ettenähtud kohta. Kaitseminister Austin ja teised sõjaväejuhid soovivad suurendada USA kohalolekut ning tagada, et riigis on asjatundjad, kes aitavad Ukrainal kasutada keerukaid relvasüsteeme, sealhulgas õhutõrje- ja droonitõrjesüsteeme.
Ametnikud ütlesid, et relvade jälitamise jõupingutused Ukrainas on näidanud väga vähe tõendeid süsteemide kõrvale suunamiste kohta, kuid seni on Ukraina missioonile määratud sõdurid saanud külastada vaid kahte kohta väljaspool Kiievit, et kontrollida USA varustuse kasutamist. Kuigi USA väed rindejoonele ei sõida, läheksid nad väljapoole Kiievit, et skannida relvade ja varustuse vöötkoode, et varustuse liikumist jälgida. Pentagon ja sõjaväejuhid soovivad võimaldada rohkem visiite.
Ametnikud ütlesid, et soovivad relvakontrolli tõhustada enne jaanuari, kui esindajatekoja vabariiklased hakkavad avaldama rohkem survet.
Oma avalduses ütles Pentagoni pressiesindaja brigaadikindral Patrick Ryder: „USA on jätkuvalt vankumatu oma toetuses Ukrainale ja selle võimele kaitsta Venemaa provotseerimata sissetungi eest ning USA kohalolek Kiievis peegeldab seda püsivat pühendumust. Niipea, kui turvatingimused mai lõpus seda lubasid, avas kaitseministeerium taas Kiievi saatkonnas oma kaitseatašee büroo (DAO) ja kaitsekoostöö büroo (ODC), et täita missioonikriitilisi funktsioone. Kaitseministeerium koordineerib oma personali taset välisministeeriumi ja asutustevaheliste asutustega osana saatkonna üldisest tegevusest. Turvatingimuste paranedes jätkame oma kohaloleku ülevaatamist riigis. Kuigi ODC paikneb USA saatkonnas, koosneb see eranditult kaitseministeeriumi personalist. Operatiivjulgeoleku ja kaitse kaalutlustel me konkreetseid töötajate arvusid ei avalda.”
USA kõrged ametnikud rõhutasid, et igasugune uus vägede saabumine on piiratud ja tagasihoidlik, tõenäoliselt alla kümne. Lisaks julgeolekuprobleemidele on nende sõnul endiselt keeruline inimeste hoidmine Kiievis, kuna ruum on piiratud ning vajalike teenustega nagu jooksev vesi ja elekter on raske.
Välisministeerium kehtestab ka piirmäärad sellele, kui palju USA valitsusametnikke – tsiviil- ja sõjaväelasi – võib elada ja töötada teistes riikides ning see piirmäär on Ukrainas madal, väidavad ametnikud. Ametnikud ütlesid, et mõned võivad elada ja töötada naaberriikides ning minna missioonidele, kui ülempiiri ei tõsteta, kuid kohaloleku suurendamine võib tekitada ka vabariiklaste ja teiste kriitikat, et Bideni administratsioon rikub lubadust mitte saata USA vägesid Ukrainasse.
„See on klassikaline missiooni suurendamine,” ütles üks endine USA ametnik.
„See on naeruväärne,” ütles selle peale USA kaitseametnik, selgitades, et tegemist on „äärmiselt piiratud” täiendava kontingendiga „väga spetsiifilise” missiooniga. „See on ukrainlaste toetamine, mitte venelaste vastu võitlemine.”
