USA muutis salaja Ukrainale antud HIMARS raketiheitjaid, nii et neid ei saaks kasutada kaugmaarakettide tulistamiseks Venemaale, rääkisid USA ametnikud.

USA on alates juunist varustanud Ukraina vägesid 20 suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi ehk HIMARS raketiheitjatega ja suure hulga satelliidi teel juhitavate rakettidega, mille lennuulatus on peaaegu 80 kilomeetrit. Neid rakette, mida tuntakse ka mitmikraketiheitjate ehk GMLRS-ina, on kasutatud Ukraina territooriumil asuvate Venemaa laskemoonaladude, logistikatarnete ja juhtimiskeskuste tabamiseks, vahendab Wall Street Journal.

Kuid HIMARS-i raketiheitjatele on lisatud ainulaadne funktsioon, mis takistab nende muutumist veelgi võimsamateks süsteemideks. USA ametnike sõnul on Pentagon raketihetjaid muutnud nii, et need ei saaks tulistada kaugmaarakette, sealhulgas USA armee taktikalise raketisüsteemi rakette ehk ATACMS-eid, mille lennuulatus on peaaegu 300 kilomeetrit.

Varem avalikustamata muudatused näitavad, mida president Joe Bideni administratsioon on teinud, et tasakaalustada oma toetust Ukraina vägedele ja vältida sõja laienemise ohtu Moskvaga. Need peegeldavad ka administratsiooni ametnike kartust, et nende Ukraina partner võib murda oma lubadust mitte tulistada Venemaa territooriumile USA-st saadud relvadega.

Täna esmaspäeval olid plahvatused kahe Venemaa õhuväebaasi territooriumil, samal ajal kui Ukraina ametnikud on vihjanud võimele tabada Venemaa territooriumil sügavamale. Puuduvad tõendid selle kohta, et nendes rünnakutes kasutati USA-st saadud relvi.

USA on hoidunud Ukrainale pikamaa ATACMS-rakettide andmisest. Kuid muudatused tagavad, et Ukraina ei saaks kasutada USA pakutud HIMARS raketiheitjaid ATACMS-i rakettide tulistamiseks, kui Kiiev peaks neid hankima muudest allikatest, näiteks välisriikidest, kes on ostnud relvi USA-lt, samuti ei saaks Ukraina kasutada neid raketiheitjaid teist tüüpi pikema tegevusraadiusega rakettide tulistamiseks, kui Kiievil õnnestub neid kuidagi toota või omandada.

USA kaitseministeerium Pentagon keeldus kommenteerimast muudatusi, mis USA ametnike sõnul puudutavad nende riist- ja tarkvara.

„Operatsioonide julgeoleku kaalutlustel ei kommenteeri me avalikult liitlastele ja partneritele pakutavate süsteemide konfiguratsiooni,” ütles Pentagoni pressiesindaja, õhuväe brigaadikindral Patrick Ryder. „USA on jätkuvalt pühendunud Ukrainale Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks vajaliku võimekuse pakkumisele.”

Valge Maja, mis administratsiooni ametnike sõnul on olnud seotud Ukrainat puudutavate peamiste relvaotsuste tegemisega, keeldus kommentaaridest.

Ukraina sõjaväelased keeldusid samuti kommenteerimast.

Bideni administratsioon on korduvalt öelnud, et otsused võimaliku diplomaatilise lahenduse kohta Venemaaga on Kiievi otsustada ning Washingtoni eesmärk on seada Ukraina võimalikult tugevale positsioonile, kui rahuläbirääkimised peaksid kunagi algama. Kuid USA ja tema liitlaste sõjaline toetus on andnud Kiievile selle, mida Ukraina on võimeline lahinguväljal korda saatma.

Pärast seda, kui Venemaa koondas veebruaris Ukrainasse sissetungiks oma väed, on USA järk-järgult laiendanud relvatüüpe, mida ta on olnud valmis Kiievile pakkuma, rohkem kui õlalt tulistavad tankitõrjeraketid Javelin, mille Ukraina sai Trumpi administratsiooni ajal.

Pärast kuudepikkust sisearutelu selle üle, kuidas pakkuda Stingeri õhutõrjerakette, mis ei sisaldaks salastatud varustust, saabusid esimesed USA varudest pärit Stingerid Ukrainasse veebruari lõpus vahetult pärast Venemaa sissetungi algust. USA-s toodetud Balti riikide Stingerid hakkasid Ukrainasse saabuma sama kuu alguses.

Aprillikuus saadeti Ukrainasse haubitsad M777. Mais ütles kaitseminister Lloyd Austin, et Taani varustab USA-s toodetud laevavastaste rakettidega Harpoon ja kaldal asuva raketiheitjaga nende tulistamiseks.

Hiljem samal kuul ütlesid USA ametnikud, et nad pakuvad ratastel HIMARS-e. Ametnike sõnul kasutatakse neid raketiheitjaid GMLRS-ide tulistamiseks, mille laskeulatus on ligikaudu kaks korda suurem kui haubitsatel.

Sõjategevuse laienemise ohu vältimiseks pani USA president Volodõmõr Zelenskile kohustuse, et raketiheitjaid ei kasutata sihtmärkide tabamiseks Venemaa territooriumil. Ukraina on seda lubadust täitnud, mis näitab Ukraina ametnike sõnul, et Kiievile saab usaldada pikema laskeulatusega relvi.

Pentagon teatas augustis, et on varustanud Ukrainat kiirete kiirgusvastaste rakettidega ehk rakettidega HARM, mida Ukraina laseb välja oma nõukogudeaegsetelt hävituslennukitelt, et rünnata Venemaa radareid.

Kuid Valge Maja on tegutsenud ettevaatlikult, kaaludes Kiievile saadavat sõjalist kasu Moskvaga seotud sõjategevuse laienemise ohuga, mis on jätnud Ukraina ilma USA kaugmaa rakettidest, mis suudavad rünnata Venemaa mereväe peakorterit, õhuväe üksusi ja logistikat okupeeritud Krimmis või sõjalisi objekte Venemaa territooriumil.

USA keeldus Gray Eagle MQ-1C droonide pakkumisest, kuna on mures, et neid võidakse kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaal.

Bideni administratsioon on tagasi lükanud ka Ukraina lootused saada lähiajal Lääne lennukeid, kuigi USA ei ole välistanud nende tarnimist pärast Ukraina konflikti lahendamist.

Üks suur süsteem, mille eest venelased on Washingtoni hoiatanud, et see neid nii eraviisiliselt kui ka avalikult ei pakuks, on pikamaa maa-maa raketid, nagu ATACMS raketid, mida saab tulistada HIMARS raketiheitjatest ja mis võivad tabada hästi Venemaa territooriumi.

„Kui Washington otsustab tarnida Kiievile pikemamaa rakette, ületab ta punase joone ja saab konflikti otseseks osapooleks,” ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova septembris.

President Biden ütles mais, et USA ei paku Ukrainale „Venemaad tabavaid raketisüsteeme”.

Venemaa nõue mitte anda Kiievile ATACMS-e tuli olukorras, kui praeguste ja endiste USA ja Euroopa ametnike seas on kasvanud arutelu selle üle, kas Bideni administratsioon on olnud Ukrainale sõjalise toetuse andmisel liiga ettevaatlik.

See vaidlus on teravnenud, kuna Venemaa on pommitanud Ukraina taristut, jättes miljonid tsiviilisikud ilma elektrist, soojusest ja veest, tulistades Venemaa territooriumilt rakette ja saates praktiliselt karistamatult välja Iraanis toodetud droone Venemaa poolt okupeeritud Krimmi baasidest.

USA ja tema liitlased on püüdnud Ukrainat aidata, tugevdades õhutõrjet. Kuid liitlaste jõupingutused on edenenud aeglaselt. Kui Ukraina ametnikud väidavad, et umbes 80 protsenti rakettidest tulistatakse alla, siis need, mis on läbi läinud, on hävitanud umbes 50 protsenti Ukraina elektrivõrgust, kuigi Ukraina töötajad üritavad seda taastada.

Arutelu ühel poolel on eksperdid, nagu riikliku julgeolekunõukogu kõrgeim Euroopa ametnik Obama administratsiooni ajal Charles Kupchan, kes väidab, et USA peaks ohu vähendamiseks piirama Ukrainale tarnitavate relvade ulatust ja keerukust, et ära hoida laiemat konflikti Venemaaga.

„USA peaks vältima Ukraina jõupingutuste julgustamist või hõlbustamist Vene vägede täielikuks väljalöömiseks oma territooriumilt, sealhulgas Krimmist. See on sõjaline eesmärk, millega kaasneb liiga suur oht, et see sunnib [Venemaa presidenti Vladimir] Putinit tegema veelgi hoolimatumaid tegusid, sealhulgas võimalik tuumarelvade kasutamine,” ütles Kupchan.

Teisel poolel on mõned endised alliansi ametnikud. Nende sõnul on Lääs andnud Venemaale vabad käed tiibrakettide ja ballistiliste rakettide tulistamiseks Ukrainasse Krimmist ja oma territooriumilt ning droonirünnakute korraldamiseks, ilma et nad ise lubaksid Ukrainal neid välja lasta kartuses, et Kiiev võib vastulöögi anda.

„Alates 10. oktoobrist on Putin strateegiat muutnud,” ütles ajalehele The Wall Street Journal Taani endine peaminister Anders Fogh Rasmussen, kes töötas aastatel 2009–2014 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni NATO peasekretärina. „Ta on kiirendanud sõda, võttes sihikule tsiviiltaristu, sealhulgas energiavõrgu. Võimalik, et oleme praegu silmitsi humanitaarkatastroofiga Ukrainas ja me pole sellega kohanenud.”

„Kui te tahate Putinit peatada, peate heidutama näiteks kaugmaarakettide tarnimisega,” lisas ta.