Ukrainas on läinud lahingud väga karmiks – Venemaa saatis uued üksused peale

Võitlus Ukraina idaosas asuva Bahmuti linna pärast on jõulude ajal intensiivistunud pärast seda, kui Venemaa relvajõud paigutasid eesliinile uue laine vägesid ja lisasid soomusmasinaid eesliinile lisaks raketirünnakute tulvale.

Raskeimad kokkupõrked on praegu Donetski oblastis asuva Bahmuti linna ümbruses, mida Venemaa on püüdnud vallutada juba mitmeid kuid, ning veelgi põhja pool asuvates Svatove ja Kreminna linnades, kus Ukraina üritab Venemaa kaitseliine murda, vahendab Daily Mail.

Sotsiaalmeedias leviv video näitab väidetavalt Vene sõdurite „inimlainet”, kellest paljud arvatakse olevat kurikuulsa Wagneri grupeeringu palgasõdurid, kes lendasid tükkideks, kui nad põgenesid läbi Bahmuti lähedal asuva maapiirkonna stseenides, mis meenutavad esimest ilmasõda.

Mitmed Ukraina asjatundjad on juhtinud tähelepanu sellele, kuidas Wagner on Bahmutis kuude jooksul kasutanud niinimetatud inimlainete taktikat – saatnud eesliinile halva väljaõppega mobiliseerituid, kes on paljudel juhtudel vangid peaaegu suitsiidsetes frontaalrünnakutes.

Ukraina droonikaameraga jäädvustatud vägesid nähti tulemas üle mürsuaukudest ja nende endi kaaslaste surnukehadest tulvil põllu.

Donetski oblastis asuv Bahmut, kus enne sõda elas 70 000 inimest, on muudetud pommitatud kummituslinnaks, kus pidevate plahvatuste käigus lendavad tänavatel pommikillud.

Linn asub olulisel tarneteede ristumiskohal ja vähemalt lahingute alguse ajal peeti seda oluliseks tugipunktiks rünnakutele edasi Donbassi – eriti lähedalasuvate Slovjanskis ja Kramatorski linnade peale.

Nüüd on lahing aga pigem sümboolne kui praktiline. Enamik analüütikuid nõustub, et hind, mida Venemaa on maksnud Bahmuti vallutamise eest – arvatakse olevat rohkem kui 100 sõdurit päevas – ei ole selle vallutamist väärt.

Bahmuti kesklinnas, kus enamik hooneid on põlema süüdatud, peavad sõdurid jõhkrat linnasõda, tulistades keset varemeid üksteist, püüdes samas vältida suurtükitule käigus sodiks laskmist.

Bahmuti linna ümbritsev maapiirkond on vahepeal muudetud mudaseks põrgumaastikuks, millest Vene väed on sunnitud läbi marssima I ilmasõja stiilis katsetega.

Terveid metsi on maha niidetud suurtükimürskude, tankide ja droonide rünnakute tõttu, samal ajal kui sõdurid rabavad sootaolistes kaevikutes, lõhates üksteist uuel Euroopa eikellegimaal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et pärast kuudepikkust verevalamist on Bahmuti jäänud vaid mõned tsiviilisikud.

Viinamarjaistanduste ja maa-aluste soolakaevanduste poolest tuntud linna üle kontrolli saavutamiseks on Venemaa toetunud palgasõduritele ning vanglatest värvatud ja äsja mobiliseeritud sõduritele.

„Bahmutis pole kohta, mis poleks verega kaetud. Pole ühtegi tundi, mil ei kõlaks hirmus suurtükkide mürin,” ütles Zelenski. „Siiski, Bakhmut peab vastu.”

Rindel kaotatud võitlejate tohutu arvu täiendamiseks alustas Wagneri palgasõdurite grupeeringu juht Jevgeni Prigožin Venemaa vanglates teistkordset värbamist.

Valge Maja hinnangul on Wagneril Ukrainas 50 000 võitlejat, sealhulgas 10 000 palgasõdurit ja 40 000 süüdimõistetut, kes on värvatud kolooniatest. „Nad on isegi värvanud raskete tervisehäiretega vange,” väitis USA valitsuse pressiesindaja Jon Kirby.

Putini lähedane liitlane Prigožin jäädvustati esimest korda videole septembris Venemaa karistuskolooniates, kus ta ütles vangidele, et nende karistused kustutatakse, kui nad kuus kuud Wagneri grupeeringus võitlevad.

Wagneri grupi palgasõdurid on toetanud Venemaa sõjategevust ja arvatakse, et nad on osalenud suures osas Bahmuti lahingutes.

Ukraina sõjaväeanalüütik Oleh Ždanov ütles, et lahingud lähevad Bahmutis ja selle ümbruses ainult hullemaks, kuna Vene sõjaväe- ja Wagneri rühmituse komandörid suunavad piirkonda vägesid, et vältida taganemist.

„Rindejoone osas on toimunud väga vähe muutusi, kuid vaenlase surve on tugevnenud nii meeste arvu kui ka varustuse liigi ja koguse osas,” ütles Ždanov, lisades, et Moskva on saatnud peale uue laine soomukeid ja tanke, mis on mõeldud rünnaku tugevdamiseks.

Briti kaitseministeerium teatas, et Venemaa relvajõud on tõenäoliselt tugevdanud kaitset ka Kreminna linna ümbruses, mis on üks kahest linnast, mis koos moodustavad Svatove-Kreminna rindejoone, kus lahingud on kõige intensiivsemad.

Kreminna ja Svatove on logistiliselt olulised Moskva püüdlustes kindlustada oma võimu Donbassis Luhanski oblastis ja võimaldada sõjaväel kasutada läbi Luhanski ja Donetski kulgevaid varustusliine.

Kui Ukraina väed suudaksid need linnad tagasi vallutada, oleks see suurepärane platvorm, millelt Volodõmõr Zelenski mehed saaksid venelased tagasi Luhanskisse suruda ja nende varustusteid ohustada.

Mujal Ukrainas tulistasid Vene väed 24 tunni jooksul kuni täna varahommikuni välja 33 raketti tsiviilobjektide pihta Ukraina lõunaosas Hersoni linnas, rünnates asustatud piirkondi Dnipro jõe läänekaldal, teatas Ukraina armee

Vene väed jätsid Hersoni linna eelmisel kuul maha. Kuid Hersoni elanike rõõm vabanemise üle on Dnipro idakaldalt lastud Venemaa mürskude tõttu muutunud hirmuks ja paljud on sellest ajast alates linnast põgenenud.

Vladimir Putin alustas sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril, nimetades seda „sõjaliseks erioperatsiooniks” oma naabri „denatsifitseerimiseks”, mis on tema sõnul oht Venemaale.

Vene väed asusid Ukrainat alistama, kuid nad said kevadel pealinna Kiievi äärelinnas lüüa ja sügisel olid sunnitud teistelt aladelt taganema. Putin vastas sellele, et mobiliseeris esimest korda pärast Teist ilmasõda sadu tuhandeid reservväelasi.

Venemaa president on viimastel päevadel oma kommentaarides korduvalt rääkinud soovist pidada rahuläbirääkimisi, kuid välisminister Sergei Lavrov andis mõista, et Venemaal on eeldused, sealhulgas see, et Ukraina peab ametlikult tunnustama Venemaa õigust mitmes okupeeritud piirkonnas, mille president Putin enda väitel annekteeris.

Ukraina ütleb, et ei oleks kunagi nõus maad loovutama ning Ukraina president Zelenski on propageerinud kümnepunktilist rahuplaani, kutsudes maailma liidreid üles korraldama ülemaailmset rahutippkohtumist.

Teisipäeva hilisõhtuses pöördumises ütles Zelenski, et väejuhatuse koosolekul „määrati kindlaks lähitulevikus ette võetavad sammud”.

„Jätkame relvajõudude ja Ukraina julgeoleku ettevalmistamist järgmiseks aastaks. See saab olema otsustav aasta. Me mõistame talve riske. Saame aru, mida kevadel teha tuleb,” ütles ta.

Putin maksis teisipäeval kätte lääneriikide poolt kehtestatud nafta hinna ülempiirile, öeldes, et Venemaa keelab naftamüügi riikidele, kes järgivad 5. detsembril kehtestatud piirangut.

Piirhind, mida polnud isegi Lääne ja Nõukogude Liidu vahelise Külma sõja ajal, on suunatud Venemaa sõjaliste jõupingutuste kurnamisele Ukrainas – ilma turge häirimata, ainult Vene naftatarneid blokeerides.

Ülempiiri kohaselt peavad naftakauplejad, kes soovivad säilitada juurdepääsu läänepoolsele rahastamisele ülemaailmse laevanduse jaoks sellistes olulistes aspektides nagu kindlustus, lubama, et nad ei maksa Venemaa meretranspordi nafta eest rohkem kui 60 dollarit barreli kohta.

See on lähedane Venemaa nafta praegusele hinnale, kuid palju madalam hindadest, millega Venemaa suutis naftat müüa suure osa möödunud aastast, kui ootamatu energiakasum aitas tal kompenseerida finantssanktsioonide mõju.

Putini keelumäärust esitleti kui otsest vastust „USA ja teiste ebasõbralike riikide tegevusele, mis on  vastuolus rahvusvahelise õigusega”. Keeld peatab 2023. aasta veebruarist juulini toornafta müügi piirhinna kokkuleppes osalevatele riikidele, kuigi Putinil oleks volitused erijuhtudel meetmed tühistada.

Venemaa on Saudi Araabia järel suuruselt teine ​​nafta eksportija maailmas ja mis tahes häiretel Vene müügis oleks kaugeleulatuvad tagajärjed ülemaailmsetele energiatarnetele.

Kommentaarid
(Külastatud 853 korda, 1 külastust täna)