Ukraina võimud: mingit pausi pole kavas sõjas teha, vastupealetungi alustatakse kohe, kui maa taheneb

eestinen

Vaatamata algavale talveilmale ei külmu rindejooned Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu lähikuudel. Kuigi Venemaa raketid kahjustavad jätkuvalt Ukraina energiavõrku, näivad Kiievi väed olevat valmis jätkama Venemaa poolt okupeeritud territooriumi vabastamist, kui maa uue aasta alguses taheneb.

„Minu isiklik hinnang on järgmine: meie relvajõud ei kavatse peatuda,” ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov pühapäeval Ukrainas Odessa meediakeskuses Newsweeki küsimusele vastates.

„Meil on kriitilistest tasemetest kolm korda suuremad talvevarustuse varud,” lisas Reznikov. „Peame lihtsalt ootama, kuni maapind muutub vähem niiskeks.”

Ukraina vasturünnakute edenemise kiirus sõltub aga suuresti Lääne relvasaadetiste sisust. Suurimad vajadused on õhutõrjeüksuste, täppisjuhitavate ründerelvade ja igat tüüpi sõidukite osas.

„See sõda on ressursside sõda,” ütles Reznikov, „ja ka nende poolel on ressursid piiratud. Peame lihtsalt vastu pidama.”

Vaatamata teadetele, et Venemaa tiibrakettide varud on kahanemas, on ka Ukraina õhutõrjelaskemoona varud piiratud. Sõja alguses koosnesid Ukraina õhutõrjevarud suures osas nõukogudeaegsetest BUK-süsteemidest ja Venemaal toodetud süsteemidest S-300.

Kuigi need süsteemid tulistavad jätkuvalt alla valdava osa Venemaa tiibrakettidest ja Iraanis toodetud droonidest, mis on suunatud riigi elektrialajaamadele, ei saa nende õhutõrjesüsteemide taevasse tulistatavaid Venemaal toodetud rakettide varusid lihtsalt täiendada.

„Neid rakette toodetakse ainult Vene Föderatsioonis ja arusaadavatel põhjustel ei tehta neid praegu maailmaturul ostmiseks,” ütles Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Geraštšenko Newsweekile.

„Pärast seda, kui meie nende rakettide varud saavad otsa,” lisas ta, „muutuvad meie süsteemid BUK ja S-300 meie taeva kaitsmisel täiesti kasutuks.”

Selle tulemusena on vaja Läänes toodetud alternatiivide kiirendatud pakkumist, et vältida Venemaa ülemvõimu saavutamist õhus. Vaatamata hiljutistele teadetele, et USA valmistub varustama Ukrainat määratlemata koguses maa-õhk raketisüsteemidega PATRIOT, on vaja veel täiendavat abi.

„Pärast esimest massiivset Vene raketirünnakut 10. oktoobril on meie õhutõrje olukord hakanud liikuma õiges suunas,” jätkas Geraštšenko. „Oleme lõpuks hakanud vastu võtma Ameerika NASAMS-i patareisid ja HAWK-süsteeme, kuid vajame rohkem üksusi ja laskemoona.”

„NASAMS võib katta 25 kilomeetri raadiuses ja seega oleks kõigi kriitilise taristu punktide kaitsmiseks kogu Ukraina territooriumil vaja 60 või 70 lisasüsteemi,” selgitas ta. „Siiani on meile lubatud kaheksa. Sellest ei piisa meie elektritaristu ohutuse tagamiseks ja selle tulemusena on miljonite ukrainlaste saatus nüüd veeta palju külmi öid ilma vee ja kanalisatsioonita.”

Kuigi Ukraina tsiviilelanike jaoks tõotab käesolev talv tulla külm ja pime, on selgeim tee, kuidas tagada, et see on viimane selline kannatuste hooaeg, anda Ukraina sõjaväele vajalikud ressursid, et kindlustada 2023. aasta lõpuks võit lahinguväljal. Sellist tulemust pole võimalik saavutada ilma täiendava laskemoona andmiseta HIMARS-süsteemidele koos raskemate suurtükiväepatareide, jalaväe lahingumasinate ja kaubaveokitega.

„Ameerikas toodetud täppisjuhitav laskemoon [PGM] on näidanud oma tõhusust lahinguväljal,” ütles Geraštšenko. „Venemaa üldisest eelisest tulistatavate mürskude koguse osas on palju räägitud, kuid ma eelistan pigem 1000 ülitäpset mürsku kui 50 000 mitte-PGM-i.”

Nagu Läänes toodetud õhutõrjesüsteemide puhul, vajab Ukraina oma kasvava ründerelvade arsenali jaoks pidevat laskemoonaga varustamist.

„Ilma rakettideta on HIMARS-süsteem lihtsalt ilus veok,” selgitas Geraštšenko. „PGM-id on kõrgtehnoloogilised kaubad. Need koosnevad tuhandetest osadest, sealhulgas mikroprotsessoritest, ja Ameerikal on vaja oma tootmisvõimsust ümber kujundada, et neid rakette rohkem välja lasta.”

Kuigi HIMARS-id on kauglöögirelvadena asendamatud, sõltub Ukraina edusammude jätkumine ka soomukite kogusest, mida ta suudab Venemaa vägede üha konsolideeruvate kaitsepositsioonide vastu saata.

„Me vajame ka Lääne tanke, vajame rohkem iseliikuvaid suurtükiväesüsteeme ja vajame veoautosid laskemoona laskepositsioonidele toimetamiseks,” lisas Geraštšenko.

„Ukraina väed näitavad sel aastal ka mõningaid oma trikke, eriti mis puudutab ründedroonide kasutamist,” ütles ta. „Kuid raskekahurväe varustamisel peame lootma oma Lääne partnerite jätkuvale toetusele.”

Isegi kui Ukrainal puuduvad endiselt mitmed lääne relvasüsteemid, mida ta soovib, on Venemaal puudu palju sellest, mida ta vajaks, et sõja käik oma kasuks tagasi pöörata. Kui talvised ilmad tähendavad sõduritele raskusi mõlemal pool rindejoont, siis eriti ühe armee puhul on külmakraadid oluliselt raskemad.

„Vene vägede moraal on madal, nende varustus on kohutav, nad ei saa talveriietust, mida nad vajavad, ja nad üritavad endiselt lappida kokku kuivavaid üksusi äsja mobiliseeritud võitlejatega,” ütles George Barros mõttekojast Institute for the Study of War. „Vene tavapärane sõjavägi on suures osas lagunenud ja see ei taastu lähikuudel.”

Arvestades Ukraina hoogu, ei näe Barros põhjust eeldada, et Kiievis asuv peastaap pakub oma Venemaa vastasele lähikuudel võimalust hinge tõmmata.

„Oleme alates 2014. aastast täheldanud, et pärast tugevat külma on lahingud tavaliselt intensiivistunud,” ütles ta. „Muda kaob ja tingimused muutuvad taas manööversõjaks sobivaks.”

„Ukrainlased on valmis jääma pealetungile, kuni kevadine sula muudab maa uuesti mudaseks,” lisas ta. „See pole saladus. Ukraina ametnikud on juba mõnda aega teatanud, et nad ei plaani mingit operatsioonipausi.”

Kuid pärast taganemist Kiievi ja Tšernihivi oblastitest aprillis, Harkivist varasügisel ja Hersoni paremkaldalt eelmisel kuul, pakub Venemaa edasiste kaotuste väljavaade sel talvel Kremlile väikest lohutust.

„Mida rohkem territooriumi Ukraina vabastab, seda rohkem saab Venemaa oma jõude koondada,” hoiatas Barros. „See tähendab, et Ukraina edu sel talvel ei kulge tõenäoliselt sama kiiresti, nagu nägime septembris Harkivis.”

„Kuid see ei muuda tõsiasja, et Venemaa lihtsalt ei ole nähtavas tulevikus võimeline tõhusalt võitlema,” lisas ta.

Kommentaarid
(Külastatud 402 korda, 1 külastust täna)