Soomes suureneb hirm Venemaa ohu ees, kaitsetahe püsib rekordiliselt kõrgel

Kuigi soomlaste kaitsetahe on rekordiliselt kõrge ja Soome kaitsevõimesse usutakse, tunnevad paljud, et tulevik on ebakindel, selgub riigikaitselise teabe planeerimise komisjoni MTS tellitud uuringust. Küsitlusele vastas 1033 soomlast.

Uuringu tulemustes kajastuvad Venemaa poolt Ukrainas peetav agressioonisõda ja selle mõjud, näiteks energiakriis, selgub uuringu aruandest.

Soomlased suhtuvad NATOsse ja USAsse varasemast positiivsemalt. Kasvanud on ka kindlustunne Soome enda kaitsevõime suhtes. Peaaegu üheksa kümnest küsitletust suhtub NATO liikmestaatuse taotlemisse positiivselt, vahendab Yle.

Teisest küljest suhtub Venemaasse üha rohkem inimesi negatiivselt.

83 protsenti küsitlusele vastanud soomlastest on seisukohal, et kui Soomet rünnatakse, peaksid soomlased end relvaga kaitsma, isegi kui tulemus tundub ebakindel. Tulemus on sama, mis kevadises küsitluses. Nii kõrget taset pole mõõdetud rohkem kui 50 aastat.

Kui Soomet rünnatakse, oleks riigikaitses valmis osalema enam kui neli vastajat viiest. Soomlaste valmisolek riigikaitses osaleda on püsinud läbi mõõtmisajaloo enam kui 80 protsendi juures. Esimest korda küsiti seda 1995. aastal.

Kohustusliku ajateenistuse säilitamist toetab üle 80 protsendi vastanutest. Kokku pooldab elukutselist armeed või valikulist ajateenistust vaid 13 protsenti vastanutest.

Üha suurem osa toetab kohustusliku ajateenistuse laiendamist naistele. Kolmandik vastanutest on seisukohal, et Soome kaitse peaks põhinema nii meeste kui naiste kohustuslikul ajateenistusel. Nii arvas 22 protsenti eelmise aasta uuringule vastanutest.

Oluliselt on kasvanud soomlaste osakaal, kes soovivad kaitsekulutuste suurendamist.

Kui mulluses uuringus arvas vaid kolmandik, et kaitseväele eraldatavaid vahendeid tuleks suurendada, siis nüüd arvas nii 58 protsenti küsitletutest.

Suurendamise pooldajate osakaal on kogu mõõtmisajaloo suurim. Pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare, kasvasid hetkeks ka kodanike lootused kaitse-eelarve suurendamiseks. Kaitsekulutuste suurendamist toetas toona 54 protsenti vastanutest.

Kodanikud usaldavad Soome võimet end sõjaliselt kaitsta. 89 protsenti vastanutest ütles, et usaldab Soome kaitsevõimet vähemalt üsna palju. 39 protsenti usaldas väga kaitseväe võimet Soomet sõjaliste ohtude eest kaitsta.

85 protsenti vastanutest hindab, et Soome kaitsepoliitikat on viimastel aastatel aetud vähemalt üsna hästi. 2021. aasta uuringus andis sama hinnangu 78 protsenti vastanutest. Väga rahulolevate osakaal on aga eelmisest aastast oluliselt kasvanud. Veerand vastanutest hindas kaitsepoliitika juhtimist väga heaks, mullu kaheksa protsenti.

Kaitsepoliitika juhtimisele annavad parima hinnangu koond- ja keskerakonna toetajad. Oma erakondliku positsiooni märkis 70 protsenti vastanutest.

Välispoliitika juhtimine ei saa kodanikelt nii häid hinnanguid. Samas hindab 74 protsenti vastanutest, et Soome välispoliitika juhtimine on viimastel aastatel olnud vähemalt üsna hea. Välispoliitika ajamist hindas väga heaks 13 protsenti vastanutest. Eriti rahulolematud olid välispoliitikaga põhisoomlaste toetajad.

Venemaa on kodanike jaoks suurim mure tuleviku pärast. Eelkõige painab inimesi Vene riigi areng ja agressioonisõda Ukrainas. Kui veel eelmisel aastal valmistas Venemaa areng suurt muret 68 protsendile küsitlusele vastanutest, siis nüüd tundis sama 85 protsenti. Lisaks Venemaale valmistasid vastajatele enim muret energia kättesaadavus, hinnatõusud, massihävitusrelvade levik ja küberohud.

Samas on mure näiteks nakkushaiguste pärast viimaste aastatega võrreldes oluliselt vähenenud. Vaid 13 protsenti vastanutest hindab, et nakkushaigused tekitavad tulevikus palju muret. Esimese koroona-aasta 2020 sügisel läbi viidud küsitluses tundis sama 36 protsenti.

Enam kui pooled vastanutest usuvad aga, et järgmised viis aastat elavad soomlased tänasest ebaturvalisemas maailmas.

Riigikaitselise teabe planeerimise komisjon MTS on alatine parlamendikomisjon, mille ülesanne on välja selgitada kodanike arvamus julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta. Arvamusküsitlusi on korraldatud alates 1960ndatest aastatest.

Uuringufirma Taloustutkimus intervjueeris septembris-oktoobris mandrisoomlasi vanuses 15–79 eluaastat.

Kommentaarid
(Külastatud 259 korda, 1 külastust täna)