Soome võtab vastu Vahemere maadesse saabunud varjupaigataotlejaid

Soome valitsus otsustas täna 15. detsembril, et Soome leevendab Vahemere piirkonna EL-i riikide vastuvõtusüsteemide olukorda ja võtab vastu maksimaalselt 175 neist riikidest üle viidavat varjupaigataotlejat.

Ümberpaigutamise taotlejad peaksid tõenäoliselt vajama rahvusvahelist kaitset. Eelistatakse taotlejaid haavatavas olukorras, näiteks saatjata alaealised, üksikvanemaga pered, haiged ja puudega inimesed.

EL-i varjupaigasüsteemi reformimine on Soome jaoks oluline eesmärk. EL püüab nüüd reformiga edeneda etappide kaupa, edendades tasakaalustatult reformi kohustust ja ühisvastutuse elemente. Esimese etapi oluliseks osaks on juunis liikmesriikide poolt koostatud poliitiline deklaratsioon ühisvastutuse meetmete kohta ELi Vahemere piirkonna välispiiririikide toetamiseks. Varjupaigataotlejate üleviimine on osa nendest tegevustest.

Vahemere piirkonnas asuvad ELi välispiiririigid mängivad rände juhtimises võtmerolli. Varjupaigataotlejate üleviimine teistesse EL-i riikidesse ei mõjuta mitte ainult nende riikide võimet taotlejaid vastu võtta, taotlusi menetleda ja edasist lubamatut piiriületust ära hoida, vaid ka nende valmisolekut ühise varjupaigasüsteemi reformimisel edasi liikuda, ütles siseminister Krista Mikkonen.

Üleviimised on Vahemere piirkonna ELi riikide eelistatud viis solidaarsuse üles näitamiseks. Üleviimisi saab kasutada selleks, et aidata neil riikidel toime tulla neile suunatud rändesurvega ja edendada seeläbi rände haldamist kogu liidus.

On oluline, et Soome annab oma panuse varjupaigataotlejate abistamiseks. Soome võib oma geograafilise asukoha tõttu ise sattuda olukorda, kus ta vajab üleviimiste näol või muul viisil toetusmeetmeid teistelt liikmesriikidelt. Seetõttu pean oluliseks, et Soome pakub vajadusel tuge ka teistele liikmesriikidele, ütleb minister Mikkonen.

Juunideklaratsioonil põhinev ühisvastutuse mehhanism on ajutine ja vabatahtlik. Selle funktsionaalsus vaadatakse EL-is üle 6 kuu pärast ja uuesti aasta pärast, seejärel tehakse otsus jätkamise kohta.

Praegu on üleviimistes osalemist avaldanud kokku 13 liikmesriiki ja Schengeni süteemis osalevat riiki. Kokku on võetud kohustusi ligikaudu 8000 taotleja üleviimiseks.

Varjupaigataotlejate tausta kontrollitakse enne üleviimist

Siseministeerium koostöös Soome migratsiooniametiga otsustab hiljem üleviimiste täpsema aja ja fookuse. Soome migratsiooniamet ja kaitsepolitsei kontrollivad isikute tausta enne nende Soome üleviimist.

Üleviimised toimuvad etapiviisiliselt. Need on jagatud mehhanismi kohaldamisperioodideks selliselt, et Soome migratsiooniamet suudab tagada isikute vastuvõtu ja nende erivajadustega arvestamise. Tegelik asüülimenetlus algab pärast nende saabumist Soome.

Euroopa Komisjon toetab rändega seotud liikmesriike Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kaudu. Iga teisest liikmesriigist üle viidud varjupaigataotleja eest saavad liikmesriigid 10 000 eurot hüvitist. Lisaks hüvitatakse üleviimiskulud selle eest maksvale liikmesriigile 500 eurot iga üleviidud taotleja kohta.

Soomel on juba kogemus EL-i siseste üleviimiste osas, sest samuti otsustati 2020. aasta talvel suunata Soome 175 varjupaigataotlejat Vahemere piirkonna EL-i riikidest. Valitsus otsustas 2022. aasta novembris, et Soome võtab vastu kümme asüülitaotlejat, kes olid päästetud Prantsusmaal randunud laevalt Ocean Viking.

Kommentaarid
(Külastatud 362 korda, 1 külastust täna)