Soome valmistub sõjaks: kordusõppustele kutsutakse nüüd üha vanemaid reservväelasi

Venemaa rünnak Ukraina vastu on sel aastal Soome väljendunud hüppeliselt suurenenud reservväelaste väljaõppe osas, seda nii kordusõppustel kui ka vabatahtlikel õppustel.

Kordusõppustel on tänavu osalenud prognoositust isegi rohkem reservväelasi, vahendab Iltalehti.

„Aasta lõpp pole veel käes, aga kordusõppustel oalejaid on umbes 29 000,” ütles riigikaitse inspektor kolonel Jukka Nurmi peastaabist.

Seatud eesmärk ületatakse paarisaja võrra. Nurmi sõnul on kaitseväe vabatahtlikel õppustel osalejate arv umbes 12 000 reservväelast. Ta toob välja, et osaliselt on tegemist samade inimestega, kes käivad kordusõppustel.

Õppustel osalejate arvu muutus võrreldes varasemaga on märkimisväärne. Viimasel ajal on igal aastal kordusõppustele määratud umbes 19 000 reservväelast. Vabatahtlikel õppustel on osalenud umbes 6000 inimest.

Seega on kordusõppustel oalejate arvu kasv umbes 50 protsenti. Sellest on saamas uus normaalsus, sest igal aastal on plaanis määrata õppustele ligikaudu 30 000 reservväelast.

Suurenenud õppuste põhjus on Venemaa rünnak Ukrainale. Kaitsevägi on saanud lisaraha, millest osa on kasutatud kordusõppuste arvu suurendamiseks.

Õppustel osalejate arvu suurenedes on kasvanud ka õppuste arv.

Jukka Nurmi sõnul on sel aastal õppusi korraldatud pea igal nädalal. Suurimad neist on langenud ajateenijate väljaõppega seotud põhiõppustele, kuid on ka nn spetsiifilist väljaõpet. Võib olla isegi väike komplekt harjutusi, kus harjutatakse teatud tegevust, näiteks logistika või varustamisega seotud asju.

Kui on olnud konkreetselt suunatud õppused, siis on olnud ka vastavad osalejad. Nurmi ütleb, et kordusõppustel osalejaid on reservist kutsutud laiaulatuslikult, aga kohati ka valikulisemalt.

Lõppude lõpuks on teatud erigrupid, aga neid ei saa avalikult loetleda, märgib Nurmi. Valmistatakse ette teatud oskusi ja gruppe.

Nurmi sõnul peegeldab varasemast suuremat õppuste arvu tõsiasi, et kordusõppustele määratute vanusevahemik on suurenenud. Nn vanemat kaadrit on nüüd rohkem kutsutud. Inimesel, kes pole kümme aastat kaitseväega seotud olnud, võib saabuda kordusõppuste kutse.

Kui varem oli õppusi vähem, keskenduti Nurmi sõnul eelkõige operatiivjõudude väljaõppele. Nüüd on repertuaari laiendanud. Olukorras, kus koolitatakse ulatuslikult kohalikke üksusi ja näiteks vägede moodustamise organisatsioone ja logistikaelementi, kaasatakse vanemaid reservväelasi. Nurmi sõnul on vanemad osalejad asjasse üldiselt väga positiivselt suhtunud. Palju on kommentaare, et kutse lõpuks tuli, et seda on oodatud.

Praegu on ohvitserid ja allohvitserid reservis kuni 60. eluaastani ning isikkoosseis kuni 50. eluaastani. Vanuse ülempiiri tõstetakse nii, et mõnel tõuseb vanusepiir 65. eluaastani. See nõuab aga seadusemuudatust, mida arutatakse järgmisel valimisperioodil.

Jukka Nurmi ütleb, et üldiselt on soomlaste riigikaitse soov sel aastal olnud nii tugev, et see on tekitanud positiivse probleemi. Kordusõppustele tahtis tulla rohkem inimesi kui oli vabu kohti. Riigikaitse- ja reservorganisatsioonidel on olnud raskusi väljaõppenõudluse rahuldamisega, kuigi nad on pakkumist oluliselt suurendanud.

Kaitseväe väljaõppe strateegiline partner MPK on kahekordistanud enda väljaõpet. Vabatahtliku tegevusega liitujaid pole vaja motiveerida. Põhjus on ilmselt selge, märgib Nurmi. Ta on rahul, et seadust tänavu kiiresti muudeti, et MPK saaks kasutada kaitseväe laskemoonaga sama varustust ja laskemoona.

MPK laskmised on täpselt samad mis kaitseväe omad. Sealne valik on muidugi kitsam, aga seal on täpselt samad laskmised, mis kaitseväes, nii et selles mõttes on hea seis.

Nurmi sõnul on MPK ja kaitseväe õppuste põhierinevus selles, et viimane treenib vägesid, MPK pakub aga rohkem individualiseeritud väljaõpet. Nurmi hinnangul võiks MPK pakutavat väljaõpet iseloomustada ka senisest vajalikumana. Nüüd on suunanud see nii, et MPK õppetegevus keskendub eelkõige kohaliku kaitse vajadustele. Tegevused võivad sõltuvalt vajadustest piirkonniti erineda.

Nurmi sõnul on kõik tegevused nüüd varasemast tõhusamad ja MPK on reservi väljaõppe veelgi lahutamatum osa. Kui kordusõppused on ehk kroonijuveel reservi koolitustel, siis vabatahtlikud harjutused on selle terviku veelgi olulisem osa.

Kommentaarid
(Külastatud 16,901 korda, 1 külastust täna)