Soome valitsus esitas täna esmaspäeval, 5. detsembril parlamendile valitsuse eelnõu NATOga liitumiseks. Eelnõu kavandi kohta laekus umbes 1600 arvamust. Arvamustagasiside põhjal on eelnõu põhjendusi täiendatud näiteks osas, mis puudutab valitsuse ja vabariigi presidendi koostööd, parlamendi rolli NATO asjade käsitlemisel ja otsustamisel ning Ahvenamaa rahvusvahelise õigusliku seisundi osas.
Eelnõus tehakse parlamendile ettepanek kinnitada Põhja-Atlandi leping ja Põhja-Atlandi Liidu staatuse leping, riikide esindajad ja rahvusvaheline personal. Põhja-Atlandi leping on NATO asutamisleping, mis sätestab alliansi toimimise põhimõtted ja liikmete kohustused. Nn Ottawa leping Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, riikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kohta puudutab NATO juriidilist isikut ning NATO töötajate eriõigusi ja -vabadusi.
Soome võib ühineda Põhja-Atlandi lepinguga ja saada NATO liikmeks, kui kõik NATO liikmesriigid on ühinemise heaks kiitnud. Praegu on 28 NATO 30 liikmesriigist Soome liitumise kinnitanud. Veel oodatakse Türgi ja Ungari heakskiitu. Seaduslikult on parlamendil võimalik valitsuse eelnõud menetleda enne kõigi liikmesriikide heakskiitu. Pärast seda, kui parlament on valitsuse eelnõud arutanud, otsustab vabariigi president Soome liitumise NATOga. Soome ühinemiskirja saab hoiule anda lepingu hoiulevõtjana tegutseva Ameerika Ühendriikide valitsuse hoiule ning Soomest saab NATO liige, kui kõik NATO liikmesriigid on ratifitseerinud Soome ühinemisprotokolli ja Soome on saanud liitumiskutse NATO peasekretärilt.
Valitsuse eelnõu puudutab NATO liikmelisuse olulisimaid mõjusid
Eelnõus vaadeldakse Põhja-Atlandi lepinguga liitumise peamisi mõjusid, mis puudutavad eelkõige välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkondi. NATO liikmena allub Soome Põhja-Atlandi lepingule ja osaleb täielikult NATO tegevuses. Soome valmistub sõjaliselt täitma artiklis 5 sätestatud ühiskaitse kohustust, sealhulgas relvastatud jõu kasutamist. Soome kaitset hakatakse koordineerima NATO ühise kaitse osana. Soome osaleb liikmena NATO julgeolekupoliitilises debatis ja allub alliansile poliitiliselt ning osaleb eraldi kokkulepitud viisil NATO rahuaja ülesannetes.
Liikmelisusel on ka rahalised ja personalimõjud, mis täpsustatakse liikmelisuse käigus.
Eelnõus kirjeldatakse üksikasjalikult NATO ajalugu, Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepingu sisu, Soome liitumisarutelusid, NATO tegevust ja ülesandeid ning otsuste tegemist. Lisaks antakse eelnõus hinnang kehtivale seadusandlusele. Valitsuse hinnangul võimaldab kehtiv seadusandlus ühineda Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepinguga ning riigi seadusandluses lepingukohustustest tulenevalt vajalikke muudatusi ei ole.
