Soome välisminister Pekka Haavisto pidas täna teisipäeval, 13. detsembril kõne parlamendis seoses NATO-ga liitumise arutelu avamisega.

Järgneb Haavisto kõne:

Valitsuse eelnõu Soome liitumisest NATO-ga

Lugupeetud eesistuja!

Aasta 2022 on olnud suurte muutuste aasta. Venemaa rünnak Ukrainale veebruaris rikub ÜRO põhikirja ja on rahvusvahelise õiguse räige rikkumine. Rünnak on seadnud ohtu kogu Euroopa stabiilsuse ja õõnestanud Euroopa julgeolekut.

Muutunud olukorras pidime kevadel Soomes uuesti üle vaatama oma julgeolekupoliitilise põhilahenduse, mis põhines usutaval riigikaitsel, rahvusvahelisel süsteemil, sõjalisel neutraalsusel, laiaulatuslikul kaitsekoostööl ja ideel, et Soome NATO liikmelisus vaadatakse julgeolekupoliitilise olukorra muutumisel uuesti üle. Kui me poleks oma julgeolekukeskkonna muutusele reageerinud, oleks seegi meie positsiooni mõjutanud.

Soome on meie julgeoleku tugevdamiseks otsustavalt tegutsenud. Mais otsustasime taotleda NATO liikmestaatust, juunis kutsuti meid liitumiskõnelustele ning juulis allkirjastasid NATO liikmesriigid Soome liitumisprotokolli. Meie peamised partnerid nagu USA, Suurbritannia ja Saksamaa, andsid protsessi käigus julgeolekutagatised. Oleme kogu teekonna läbinud koos oma lähima partneri Rootsiga.

Meie ühinemisprotokolli on nüüdseks ratifitseerinud 28 riiki 30 NATO liikmesriigist. Töötame iga päev, et viia lõpule kaks viimast ratifitseerimist. Sõnum meile NATO liikmesriikidelt on olnud, et Soome ja Rootsi kuulumine NATOsse tugevdab allianssi ja suurendab julgeolekut.

Kaalumisel olev valitsuse eelnõu puudutab Soome ühinemist Põhja-Atlandi lepinguga ja nn Ottawa lepinguga. Põhja-Atlandi leping on NATO asutamisleping, mis sätestab alliansi toimimise põhimõtted ja liikmete kohustused. Selle kõige olulisem artikkel on ühiskaitset käsitlev artikkel 5, mis sisaldab julgeolekutagatisi. NATO liikmelisusega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused. Samuti on Soome valmis vajadusel alliansi liikmeid abistama.

Ottawa leping on leping NATO juriidilise isiku staatuse ning selle töötajate eriõiguste ja vabaduste kohta.

Eelnõu tekitas kooskõlastusringil suurt huvi. Kolme nädala jooksul laekus ligikaudu 1600 avaldust. Kodanikelt saadud tagasiside suur hulk viitab teema olulisusele. Parlamentaarne menetlus on võimalus jätkata arutelu selle üle, mis on NATO ja mida liikmelisus meie jaoks tähendab.

Lugupeetud eesistuja,

Valitsuse eelnõuga palutakse Põhja-Atlandi lepingule ja Ottawa lepingule parlamendi heakskiitu.

Pärast parlamendi heakskiitu otsustab Vabariigi President liitumise ja Soome ühineb NATOga, andes Põhja-Atlandi lepinguga seotud ühinemiskirja hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele. Soome ühinemisdokumendi saab hoiule anda alles pärast seda, kui kõik NATO liikmesriigid on Soome liitumise kinnitanud ja Soome on saanud NATO peasekretärilt liitumiskutse.

Valitsus on hinnanud, et parlamendil on seaduslikult võimalik valitsuse eelnõud menetleda enne, kui kõik NATO liikmesriigid on Soome liitumise kinnitanud. Varem on sarnaselt tegutsenud ka Tšehhi, Montenegro ja Põhja-Makedoonia. Valitsus peab oluliseks, et parlamendil oleks piisavalt aega tegeleda Soome liitumisega NATO-ga.

Valitsus teeb ettepaneku, et parlamendi otsus leping heaks kiita võiks sündida lihthäälteenamusega. Valitsus leiab, et Põhja-Atlandi leping on Soome suveräänsuse ja rahvusvahelises koostöös osalemise seisukohast probleemivaba ning see ei ole oluline volituste üleandmine rahvusvahelisele organisatsioonile.

Valitsuse hinnangul võimaldab kehtiv seadusandlus ühineda Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepinguga ning lepingukohustustest tulenevalt ei ole otsest vajadust siseriiklikus seadusandluses muudatusi teha.

Põhja-Atlandi lepinguga ühinemine ei mõjuta Soome välis- ja julgeolekupoliitilist otsustussüsteemi, riigikaitsekohustust ega Vabariigi Presidendi rolli kaitseväe ülemjuhatajana.

NATO liikmena kohustub Soome täitma Põhja-Atlandi lepingut ja osaleb täielikult NATO tegevuses. Soome kohustub artikli 5 kohaselt pakkuma ühiskaitset ja valmistub sõjaliselt täitma artiklist tulenevat kohustust. See hõlmab võimalikku relvajõu kasutamist. Soome kaitset hakatakse koordineerima NATO ühise kaitse osana. Liikmena osaleb Soome NATO julgeolekupoliitilises debatis ja pühendub alliansile poliitiliselt.

Lugupeetud eesistuja,

Liikmelisusel on ka rahalised ja personalimõjud, mis täpsustatakse liikmelisuse käigus.

NATO-ga liitumise, selle haldusorganite ja juhtimisstruktuuri aastased kulud on hinnanguliselt 70–100 miljonit eurot. NATO liikmena kohustub Soome hoidma kaitsekulutuste taseme vähemalt kahe protsendi tasemel riigi sisemajanduse koguproduktist.

Liikmesriigid osalevad NATO tsiviil- ja sõjalises eelarves ning investeerimisprogrammis oma osaga kogutoodangust. Madridi 2022. aasta tippkohtumisel otsustasid liikmesriigid suurendada ühiselt rahastatavaid eelarveid, mis suurendavad tulevikus ka Soome iga-aastaseid sissemakseid.

Liikmelisusest tulenev esialgne vajadus lisatööjõu järele on 2023. aastal ligikaudu 110 ametikohta ning liikmestaatusega muutub see konkreetsemaks.

NATO liikmelisuse üks peamisi mõjusid ametlikule tegevusele on riigi infoturbe erinevate funktsioonide organiseerimine NATO infoturbe nõuetega nõutavale tasemele. Turvasalastatud andmete hulk suureneb ja töötlemise vajadus laieneb.

Lugupeetud eesistuja,

Välisministeerium ja Ahvenamaa regionaalvalitsus on Soome ühinemisprotsessi ettevalmistamisel olnud tihedas kontaktis. Soome delegatsioonis osales ühinemisaruteludel ka Ahvenamaa piirkonnavalitsuse esindaja.

Soome liitumine NATO-ga ei mõjuta Ahvenamaa positsiooni, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel, samuti ei ole Ahvenamaa positsioon takistuseks liikmeks saamisel. Demilitariseerimist austatakse ja Soome on valmis kaitsma Ahvenamaa neutraalsust vajalike meetmetega. Ahvenamaa positsioon rahvusvahelises õiguses on ära märgitud ka Soome NATO-ga liitumise valitsuse eelnõus.

Lugupeetud eesistuja,

Mis muutub lõpuks NATO liikmeks saamisega ja mis jääb samaks?

Liikmena ühendab Soome jõud sõjaliselt ning pühendub NATO ühisele heidutus- ja kaitsetegevusele. Soomest saab osa Atlandi-ülesest kaitseliidust. Soome mõjuvõimalused ja olukorrapilt Euroopa julgeolekust avarduvad. NATO liikmena oleme kaasatud Soome julgeolekupoliitiliste võtmeküsimuste otsustamisse.

Ühtlasi tugevneb Soome kaitse heidutusvõime. Ka NATO liikmena säilitab Soome oma tugeva kaitsevõime ja arendab seda ka edaspidi. Sõjalise riigikaitse rakenduspõhimõtted otsustab Soome ikkagi ise.

Meie NATO liikmelisus annab uusi võimalusi tihedamaks koostööks EL-i ja NATO vahel ning Põhjamaade kaitsekoostööks. Suhete tugevdamine Ameerika Ühendriikide ja meie teiste oluliste partneritega saab uue kanali.

Kuid kõik meie välispoliitikas ei muutu. EL, kuhu kuulub ka suur hulk NATO liikmesriike, on jätkuvalt Soome välispoliitika olulisim tugiraamistik ja mõjukanal.

Jätkame inimõiguste põhise välispoliitika edendamist. Rõhutame rahvusvahelise reeglitepõhise süsteemi ja rahvusvahelise õiguse järgimise tähtsust. Jätkame oma tööd aktiivse rahuvahendajana. Toetame humanitaarkriiside lahendamist. Toetame jätkuvalt järkjärgulist lähenemist tuumadesarmeerimisele, mis edendab kõigi riikide julgeolekut.

Kriiside ja kasvavate pingete maailmas on veelgi suurem vajadus lennuka ja toimiva Soome järele.