Soome parlamendi liikmed Atte Harjanne (rohelised) ja Anders Adlercreutz (Rootsi erakond) kutsuvad üle saatma Ukrainasse moodsaid tanke, et suurendada toetust riigile.
Algselt väljaandes Hufvudstadsbladet avaldatud arvamusloos rõhutavad Harjanne ja Adlercreutz, et Ukrainale antav toetus lääneriikidelt otsustab osaliselt, kas Ukraina võidab sõja. Nad pooldavad Ukrainale antava materiaalse toetuse suurendamist, vahendab Iltalehti.
Artikkel on avaldatud ka soome keeles Harjanne blogis.
Kuigi Ukrainat on otsustavalt toetatud, on mõned relvasüsteemid siiski toetusest välja jäetud. Nende hulka kuuluvad Lääne kaasaegsed lahingutankid. Sellised tankid suurendaksid oluliselt Ukraina löögivõimet lahinguväljal, väidavad Harjanne ja Adlercreutz oma ühises arvamuses.
Nende sõnul vajaks uus tehnika väljaõpet ja seetõttu oleks eriti vajalik varustada ukrainlasi suure hulga sama tüüpi tankidega.
Oma artiklis viitavad Harjanne ja Adlercreutz, et ukrainlasi oleks väljaõppe mõttes vajalik varustada suure hulga Leopard 2 tankidega.
Nende sõnul sobiks ukrainlastele Saksa päritolu tank, kuna alates 1970ndate aastate lõpust on neid tanke ehitatud tuhandeid erinevaid variatsioone mitme Euroopa riigi jaoks.
Oma jõudluse poolest varjutab [Leopard 2 tank] Venemaa Nõukogude päritolu tanke. Külma sõja ülesehitus seisnes selles, et Läänt kaitsti kvaliteetselt Nõukogude arvukate vägede eest, kirjutavad parlamendi liikmed.
Samas rõhutavad nad, et Soome enda kaitsevõimet ei tohi ohustada, aga Ukraina edu sõjas on ka Soome julgeoleku jaoks määrav.
Oma artiklis väidavad Harjanne ja Adlercreutz, et Lääne toetust Ukrainale tuleks mõõta meie endi huvide ja väärtuste kaitsmise seisukohalt, mitte Vene narratiivi jälgides. Seetõttu pole vaja sõja võimalikku laienemist ülehinnata.
Soomel on kokku umbes 200 Leopard 2 lahingutanki. Geograafia piirab Soome võimalusi anda üle suur hulk kasutusel olevaid tanke. Kuid nende hinnangul oleks Soome osalemine ka väikese arvu tankidega väärtuslik, kui suudetakse alustada Euroopa tankide saatmisega.
Seda on praegu vaja. Selle arutelu alustamisega saaksime külvata ka suurema ja tõhusama toetuse seemne, tõdevad Harjanne ja Adlercreutz oma artiklis.
