Soome keskkriminaalpolitsei alustas kahtlusaluse lubamatu luuretegevuse osas eeluurimist. Tegemist on Soomes harvaesineva kriminaaluurimisega. Lisaks uurib politsei julgeolekusaladuse avaldamist.
Tegemist on kahe erineva kahtlusaluse riigireetmise juhtumiga. Keskkriminaalpolitsei on sügisest saati läbi viinud juurdlust, kus kuriteo nimetus on lubamatu luuretegevus, vahendab Yle.
Lisaks käib uurimine kahtlusaluse julgeolekusaladuse avaldamise osas. Need on Soomes väga harvad kuriteokahtlustused.
Keskkriminaalpolitsei kinnitab, et uurimine on käimas. Kahtlusaluse lubamatu luuretegevuse osas juhib uurimist kriminaalkomissar Masi Puolakka. Kahtlusaluse julgeolekusaladuse avalikustamise juhtumi uurimist juhib kriminaalkomissar Jukka Nurmenniemi.
Pooleioleva uurimise kohta ei taha kumbki praegu rohkem infot anda. Milliste juhtumitega on tegemist, Yle-l info puudub.
Yle andmetel esitati kuriteoteade lubamatu luuretegevuse kohta käesoleva aasta septembris. See ei pruugi aga olla kahtlusaluse kuriteo toimumise aeg.
Politsei avalikust kuritegevuse statistikast selgub, et juhtum fikseeriti Kagu-Soomes. Yle andmetel on tegu Soome idapiiril Kymenlaaksos asuva Virolahtiga. Seal on muu hulgas Vaalimaa piiripunkt.
Eelmisel suvel tehti ametiasutuste infosüsteemidesse kaks teadet julgeolekusaladuse kahtlusaluse avalikustamise kohta. Yle andmetel registreeriti üks teade Kajaanis, teine Oulus. Küll aga on võimalik, et teated viitavad ühele ja samale juhtumile, mida praegu politsei uurib.
Pole teada, et lubamatu luuretegevuse ja julgeolekusaladuse avaldamisel oleks omavahel mingi seos.
Politsei ei kommenteeri, kas juhtumites on olemas kahtlustatav või kahtlustatavad. Kohtutest selgub, et alates möödunud suvest ei nõuta kelleltki kõnealuste kuriteonimetuste alusel vangistust.
Praegu uurimisel olev kahtlusalune lubamatu luuretegevus on Soome Statistikakeskuse 2006. aastasse ulatuvas kuritegevuse aruandluse statistikas ainus selline juhtum.
Lubamatu luuretegevus on raske riigireetmise kuritegu, mille eest karistatakse nelja kuu kuni kuue aasta pikkuse vangistusega.
Lubamatu luure on see, kui keegi saab teavet välisriigi kahjustamiseks või teise välisriigi hüvanguks.
Kuriteo nimetuse põhjal võib seega järeldada, et Soome ei olnud arvatava spionaažitegevuse sihtmärk. Lubamatu luuretegevuse võib toime panna isik, kelle tegevus kujutab ohtu Soome välissuhtlusele.
Turu ülikooli kriminaalõiguse dotsent Tatu Hyttinen ütleb, et seadusesäte on loodud eeldusel, et lubamatu luuretegevuse toimepanija võib olla eelkõige välisriigi luureteenistuses olev isik.
Aga iseenesest on võimalik, et selle teo paneb toime mõni välismaalane või soomlane. Tegijaks võib olla näiteks ajakirjanik või Soomest välisriigi järele luurav teadlane, kirjeldab Hyttinen üldisel tasandil. Uurimise all olevaid juhtumeid ta ei kommenteeri.
Hyttineni sõnul võib loata saadud teave puudutada riigikaitset, julgeolekut või muid võõrvõimuga otseselt seotud asju. Soome kohta ebaseadusliku teabe saamist uuritaks näiteks spionaažina või spionaažina raskendatud asjaoludel.
Tatu Hyttinen rõhutab, et spionaaž Soome vastu on selgelt karmimalt karistatav kui lubamatu luuretegevus välisriigi vastu. Seega saab spionaažis süüdi mõista ka siis, kui info puudutab näiteks Soome riigimajandust, väliskaubandust või energiavarustust.
Teisisõnu, lubamatu luuretegevus on justkui kriminaliseeritud luuretegevus, st see, et Soome riiki kasutatakse välisriigi järele luuramiseks.
Julgeolekusaladuse avaldamine on samuti karistusseadustikus karmilt sanktsioneeritud kuritegu. Selle eest on ette nähtud minimaalne karistus neli kuud ja maksimaalne karistus neli aastat vangistust.
Kuriteos saab süüdi mõista isiku, kes avaldab, väljendab, annab üle või edastab teisele isikule Soome välisjulgeoleku huvides salajaseks tunnistatud teavet. Info võib olla seotud näiteks riigikaitsega.
Ametiasutuste süsteemis registreeritud julgeolekusaladuste avalikustamise kohta on viimase kümne aasta jooksul tehtud paar kuriteoteadet. Suur osa neist on seotud väljaande Helsingin Sanomat artikliga salajase sidekeskuse kohta.
Seda juhtumit arutati Helsingi kohtus käesolava aasta jooksul. Prokuratuuri ja kaitse lõppsõna kuulati käesoleva nädala alguses. Prokuröri hinnangul olid ajakirjanikud süüdi julgeolekusaladuse avaldamises 2017. aasta detsembris, kui leht avaldas uudise kaitseväe sidekeskusest. Süüdistatavad eitavad süüdistusi.
Lisaks esitati mais Edela-Soome politseijaoskonnale kuriteoteade julgeolekusaladuse avalikustamise kohta. Politsei leidis, et juhtumis ei ole alust eeluurimist alustada.
