Ukraina on suutnud end Venemaa ligi kümme kuud kestnud agressioonisõja ajal kaitsta viisil, mis on üllatanud isegi paljusid eksperte. Ka Soome õpib sõjapidamisest tuleviku jaoks.

See näitab, et traditsiooniline rindesõda ei ole surnud ja kadunud, ütles riigikaitse kõrgkooli teadur Juha Honkonen.

Vastupidi, Honkoneni sõnul on see väga aktiivne. Aastakümneid vanad raketiheitjad ja suurtükid on lahingutes kasutusel praktiliselt iga päev, kuid lisandunud on ka uut tehnikat, vahendab MTV.

Eelkõige mängivad väga keskset rolli kaugmaarelvad ja nende tule juhtimiseks kasutatavad seadmed, nagu droonid ja elektroonikasüsteemid.

Kuigi Ukraina on suutnud vastupanu osutada, on pikamaarelvade ehk enam kui kilomeetrite kauguselt lastavate relvade puhul siiski Venemaa tugevam.

Ukraina käsutuses ei ole tiibrakettide või poolballistiliste rakettidega sarnast varustust. Osaliselt on selle põhjuseks asjaolu, et Venemaal on peaaegu täielik õhusõja ülekaal, ütles Honkonen.

Honkoneni sõnul ei saa Ukraina kasutada lennukitelt välja lastavaid relvi, kuigi ladudes on olemas nõukogude-aegsed täppisraketid. Neid aga kasutada ei saa, sest neid kandvaid ründelennukid või hävitajid ei saa õhku tõusta.

Ukraina on jätkuvalt nõudnud Läänest relvi ja president Volodõmõr Zelenski sõnul vajatakse neid kiiremini kui kunagi varem.

Honkoneni sõnul vajab Ukraina Venemaa õhurünnakute eest kaitsmiseks spetsiaalset õhu- ja raketitõrjetehnikat.

Lennukite ja tavapäraste allahelikiirusega rakettide vastu saab praeguse varustusega, kuid Ukrainal on seda vähe. Kui tegemist on nõukogudeaegse pärandiga, siis pole isegi garanteeritud, et allesjäänud laskemoon töötab, ütles Honkonen.

Allahelikiirusega rakett viitab raketile, mis lendab helikiirusest aeglasemalt.

Sellist tehnikat vajab Ukraina praegu ilmselgelt kõige rohkem.

Lisaks sellele, et droonide osatähtsus luures ja tulejuhtimises on kasvanud, on neil tõenäoliselt tulevikus üha suurem roll ka laskemoonana.

Venemaad on süüdistatud Iraanis toodetud droonide Shahed kasutamises, mis sihtmärki tabades plahvatavad. Nende eesmärk on seega praktiliselt sama mis rakettidel. Honkoneni sõnul tuleb see roll järjest rohkem välja.

Sõda Euroopas üllatas paljusid, kuid nüüd saab õppida muutunud sõjariistadest ja -viisidest – ka Soomes. Ettevalmistus on Honkoneni sõnul parim viis halvima variandi ärahoidmiseks.

Vanad tõed peavad paika. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks, ütles Honkonen.